esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Peamine küsimus (Date With Destiny õppetunnid)

Osalesin 6-11. detsembril Anthony Robbinsi koolitusel Date With Destiny, mida peetakse üheks tema kõige väärtuslikumaks ja parimaks koolituseks. Jagan tasapisi sellelt koolituselt saadud õppetunde. 


Me ise ei teagi seda sageli, aga küsime endalt alateadlikult pidevalt igasuguseid küsimusi. Meie elukvaliteet sõltub nende küsimuste kvaliteedist - teatud küsimused annavad teatud vastuseid ning panevad meid kindlal viisil tundma. Üks küsimus on selline, mida küsime endalt iga päev läbi erinevate eluvaldkondade ning see mõjutab neid kogemusi, mida me elust saame. See peamine küsimus on justkui filter, mis filtreerib välja selle, millele me keskendume, mida me pidevalt märkame, millise tähenduse me olukordadele anname, milliseid mõtteid me mõtleme, kuidas käitume ning milliseid tulemusi saame. Põhimõtteliselt määrab see ära meie tuleviku. 

Tihti on meie peamine küsimus üsna madala kvaliteediga. N: "Miks peab elu nii raske olema?", "Miks kõik halb kogu aeg just minuga juhtub?", "Miks ma alati selliseid naisi/mehi enda ellu tõmban?", "Miks ta mind ei armasta?" , "Mida teised inimesed minust arvavad?", "Miks just alati minul kõik viltu läheb?".
Negatiivne küsimus tekitab negatiivseid vastuseid ning võib tekitada väärtusetuse tunnet.

Me küsime endalt seda küsimust, sest usume, et see annab meile mingeid kasulikke tulemusi. Kõigel, mida me teeme, on kaks motivaatorit: kas saada naudingut või vältida kannatusi.

Sageli me ei pane ise tähelegi, et endalt seda küsimust küsime - see toimub niivõrd automaatselt ja tundub kuidagi nii loomulik. Kui me aga endale ei teadvusta, milliseid küsimusi endalt igapäevaselt küsime, siis juhib see küsimus meie elu automaatselt ilma, et me ise seda teaksimegi ning kui küsimus on kehva kvaliteediga, siis saame selle tagajärjel ka kehvasid tulemusi. Selleks, et enda peamine küsimus asendada mõne parema küsimusega, on vaja kõigepealt tuvastada, mis see meie peamine küsimus üldse on.

Kuidas aga ära tunda, millist küsimust sa endalt pidevalt küsid? Sellel peamisel küsimusel on mõned kindlad tunnused:

Sa küsid seda endalt pidevalt erinevates olukordades ja kontekstides.
Sa usud, et selle küsimuse küsimisel on mingid kasulikud  tagajärjed.
Sa usud, et selle küsimuse küsimine aitab sul täita mingit suuremat eesmärki.
Sa usud, et selle küsimuse küsimisega väldid sa meeletut valu.
Sul on selle küsimusega seoses väga tugev emotsioon.
Sa usud, et see küsimus on seotud sellega, kes sa oma olemuselt tõeliselt oled.


Enda peamise küsimuse tuvastamine ning asendamine uue ja parema küsimusega.


1. Mis on sinu jaoks elus kõige olulisem?
Mis on sinu elus see, millele sa pidevalt keskendud?
Milliseid küsimusi sa seoses sellega endalt pidevalt küsid?
Milline on see küsimus, mis mõjutab suurt osa sinu käitumisest?
Milline on sinu peamine küsimus?

2. Millised on need hüved, mida sa selle küsimuse küsimise tagajärjel saad?
Mida head selle tagajärjel juhtub?
Millist tunnet sa soovid selle küsimuse küsimisega kogeda?
(Sageli, kui meil on mõni negatiivne meid kahjustav harjumus, ei suuda me sellest loobuda, sest selle taga on mingi varjatud kasu ning me ei taha sellest kasust loobuda.)

3. Mida sa kardad, et juhtub, kui sa seda küsimust endalt ei küsi?

4. Milline valus mälestus sul selle küsimusega seoses meenub?

5. Millised on selle küsimuse halvad tagajärjed? Kuhu see küsimus sind lõpuks viib?

6. Milliseid vajadusi üritad sa selle küsimusega rahuldada? Mida sa vajad?

7. Milline võiks olla uus küsimus, mis pakuks sulle, mida sa vajad ning mis säilitaks selle positiivse kavatsuse, mis sul seoses vana küsimusega on ning paneks samal ajal sind hästi tundma?

8. Milline on sinu uus peamine küsimus?
(Võiks sõltuda sinust endast, rahuldab sinu vajadusi ning juhib sind sellise elu suunas, mida sa soovid ja vajad.)
Võiks kasutada selliseid märksõnu nagu:

  • Veelgi rohkem
  • Kohe praegu / praegusel ajahetkel
  • Hinnata ja / või nautida

N: "Kuidas saaksin ma kõike seda rohkem hinnata, mis mul praegu juba on?""Kuidas saaksin ma rohkem märgata ja hinnata seda armastust, mida mulle juba praegu pakutakse?"
"Mis on parim asi, mida ma praegu saaksin teha, et aidata iseennast  ja teisi?"


On see tõsi?

9. Millised on sinu uue küsimuse hüved?

10. Kas sinu uuel küsimusel on ka negatiivseid kõrvalmõjusid? Kui on, siis kohanda enda uut küsimust!

11. Milliseid tõendusmaterjale sul seoses oma uue küsimusega juba praegu on?

12. Millise tunde see uus küsimus tekitab?


Enda uue küsimuse võiks panna kuskile nähtavale kohale, et see jääks pidevalt silma ning saaks harjutada seda endalt pidevalt küsima.

pühapäev, 6. jaanuar 2019

Õnnestumise reeglid (Date With Destiny õppetunnid)

 Osalesin 6-11. detsembril Anthony Robbinsi koolitusel Date With Destiny, mida peetakse tema üheks kõige väärtuslikumaks ja parimaks koolituseks. Jagan ajapikku sellelt koolituselt saadud õppetunde. 

Üheks kõige olulisemaks taipamiseks, mis ma sellelt koolituselt sain, on see, millised reeglid meil elu kohta on ning millised peavad meie arvates asjad olema. Nimelt on meil alateadlikult igasugused reeglid, mis moodi asjad olema peaksid, et me saaksime tunda kindlustunnet.

Mida rohkem meil aga igasuguseid reegleid elu kohta on, seda rohkem sõltub õnnetunne igasugustest välistest tingimustest ja teguritest, mida sageli ise üldse kontrollidagi ei saa ning seda raskem on elus õnnelik olla.

Reeglid saab siiski ka enda kasuks pöörata ning need enda kasuks tööle panna. Nimelt, kui me seame endale õnnestumiseks hästi lihtsad reeglid ning ebaõnnestumiseks hästi rasked tingimused, siis saad sa ise oma elu ja õnnetunnet palju paremini juhtida ja kontrollida. Siis on väga lihtne õnnestuda ja väga raske ebaõnnestuda. Meie õnnetunne sõltub nimelt suurel määral sellest, kui suures osas me tunneme, et meil enda elu üle kontroll on. Siis ei juhi sind mingid reeglid, mis on su alateadvuses ja mida sa ise üldse ei teadvustagi, vaid haarad kontrolli enda kätte, teed ise endale reeglid ja juhid ise enda elu.

Reegleid saab ise ümber teha, sest niikuinii on need meie endi poolt välja mõeldud. Mõnikord on meil ka kellegi teise reeglid, mille me oleme enda omaks teinud (näiteks vanemate või ühiskonna reeglid) ning siis saab teha teadliku otsuse ja vaadata, kas need reeglid on minu suhtes üldse toetavad või mitte. Kui need kellegi teise reeglid ei ole üldse mind toetavad või minu tõelise olemusega kooskõlas, siis saab teha otsuse nendel vanadel reeglitel minna lasta ning teha ise endale uued ja sobivamad reeglid.

Tegin üks päev just kirjalikult ühte harjutust. Mind on nimelt pikka aega kummitanud uskumus, et ma pole piisavalt hea. Nüüdseks olen sellest uskumusest küll suures osas lahti saanud, aga mõtlesin huvi pärast kirja panna, mis reeglid mul selle uskumusega seoses varasemalt olnud on. Enda üllatuseks sain kokku kuskil viis vihikulehekülge igasuguseid reegleid, mis olid päris karmid ja mida oli väga lihtne täita. Pole siis ime, et ma uskusin pikka aega, et see uskumus oli tõsi, sest sellele oli niivõrd lihtne kinnitust leida. Noppisin välja mõned näited.

Ma ei ole piisavalt hea siis, kui:
  1. ma tunnen ennast väsinuna ja kui mu enesetunne ei ole hea.
  2. inimesed mind ignoreerivad ja minust välja ei tee.
  3. ma näen kedagi, kelle suhtes ma tunnen, et ta on minust tähtsam.
  4. inimesed mind ründavad või halvasti kohtlevad.
  5. inimesed kohtlevad mind, nagu ma ei oleks oluline.
  6. inimesed minu seltskonda väldivad.
  7. inimesed minu soovidega ei arvesta.
  8. inimesed mind kamandavad ja mulle korraldusi jagavad.
  9. keegi ütleb, et asjad ei ole nii, nagu ma väidan.
  10. ma tunnen ennast kurvana.
  11. ma tunnen süütunnet.
  12. ma tunnen ennast abituna.
  13. ma tunnen ennast kasutuna.
  14. keegi mind kritiseerib ja mind hukka mõistab.
  15. mul on midagi tegemata.
  16. ma millegi üle muretsen ja ärevust tunnen.
  17. midagi on valesti.
  18. asjad ei lähe nii, nagu ma olin enda peas mõelnud.
  19. mind ei väärtustata ja ei tunnustata selle eest, kui ma olen midagi kasulikku teinud....
Neid reegleid võiks jäädagi siia kirjutama - noppisin nendest ainult mõned välja. Ime kah siis, et ma tundsin, et ma piisavalt hea ei ole, kui neid reegleid on niivõrd palju ja piisab ainult, et üks nendest asjadest juhtuks. Kui neid reegleid aga nii palju on, siis milline on tõenäosus, et üks nendest asjadest kindlasti juhtub ja ma saan kinnitust sellele, et ma piisavalt hea ei ole? 100% !!!

Mõtlesin, et teen selle uskumuse reeglid ka ümber - õnnestumise reeglid hästi lihtsaks ning ebaõnnestumise reeglid hästi raskeks.

Üheks õnnestumise nipiks on näiteks see, et lisada tingimuste lausesse sõnad "iga kord" ning "VÕI". Kindlasti võiks tingimusteks määrata sellised asjad, mis sõltuvad sinust endast mitte teistest ning mida sa ise kontrollida saad. Nii ei sõltu sinu väärtusetunne kellestki teisest.

N: Ma olen piisavalt hea iga kord:
  1. kui ma endale teadvustan, et ma olen piisavalt hea just täpselt sellinena, nagu ma olen VÕI
  2. kui ma teen midagi sellist, et areneda VÕI
  3. kui ma oma vigadest õpin VÕI
  4. kui ma kedagi abistan VÕI
  5. kui ma kellelegi kasulik või vajalik olen VÕI
  6. kui ma teen midagi sellist, et enda enesetunnet parandada VÕI
  7. kui ma teen midagi enda heaks VÕI
  8. kui ma teen midagi sellist, et enda elu paremaks muuta VÕI
  9. kui ma teen mõne heateo VÕI
  10. kui ma kedagi tunnustan VÕI
  11. kui ma näitan enda tänutunnet VÕI
  12. kui ma teen midagi paremaks VÕI  jne. jne.

Ebaõnnestumise reeglid.

Ma ei ole piisavalt hea ainult siis, kui ma tunnen iga päev ja kogu aeg pidevat ja ebatervet väärtusetuse tunnet, ma ei tee mitte kunagi midagi selleks, et enda enesetunnet parandada ja kui ma ei mõista mitte kunagi, et tegelikult olen ma piisavalt hea juba praegu täpselt sellisena, nagu ma olen.

Ebaõnnestumise reeglid võiks teha meeletult raskeks ja kasutada sõnastuses selliseid sõnu nagu "ainult siis", "iga päev ja kogu aeg", "pidevat ja ebatervet",  "ja", "mitte kunagi" ning lõppu võiks panna mingi lahenduse, mis selle uskumuse ära nulliks.

Kui õnnestumise reeglid on hästi lihtsad ja ebaõnnestumise reeglid hästi karmid, siis on palju lihtsam pidevalt elust rõõmu tunda ning palju kergem on õnnelik olla. Mis on nii elul viga?
Tasukski kõik enda reeglid üle vaadata, mis mul asjade kohta on ning kui need mind ei teeni, siis ära muuta.

Tegin Floridas peale koolitust samal teemal ka ühe väikese videolõigu:


Inimeste 6 põhivajadust

Üks igivana küsimus paelub inimesi juba aegade algusest: "Miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad?". Miks mõni inimene on teiste suhtes vihane ja kuri ning teine tohutult lahke ja abivalmis?
Kui õppida tundma inimeste vajaduste süsteemi, on vastus üllatavalt lihtne: meie emotsionaalsed ja hingelised vajadused ning see, millisel moel me õpime neid rahuldama.
Need vajadused on meile evolutsiooni poolt sügavale sisse programmeeritud ning me lihtsalt peame neid täitma ükskõik mis moel - me lihtsalt ei suuda teistmoodi. Küsimus ongi, kuidas me valime seda teha - kas positiivsel või negatiivsel moel ning millised vajadused me esikohale paneme. See kõik mõjutabki tohutult meie elukvaliteeti ning suhteid. 
Kui mõistad, mis on inimeste käitumise taga, ei võta sa enam kõike nii isiklikult - saad aru, et ta teeb seda ainult oma vajaduste rahuldamiseks. Samuti hakkad mõistma enda käitumist ning kuidas sa iseennast saboteerid, kui neid vajadusi negatiivsel moel rahuldad. 
Kui mõni inimene vahel väga veidralt käitub, on hea endalt küsida: "Millist vajadust ta sellise käitumisega praegu rahuldab?" - ja pilt saab suure tõenäosusega kohe palju-palju selgemaks. Abiks on ka pidevalt ennast kõrvalt jälgida ning küsida: "Millist vajadust ma ise praegu sellise käitumisega rahuldasin?".
Inimesed on nõus vajaduste täitmise nimel isegi oma väärtustest loobuma. Pole siis ime, kui me vahel teiste käitumist ei mõista, sest see pole kuidagi loogiline.
Oluline ongi saada oma emotsionaalsetest vajadustest teadlikuks ning teha valik rahuldada neid sellisel moel, mis meid iseenast ei saboteeriks ning ka suhteid teistega ei kahjustaks. Sa võid ju oma vajadusi negatiivsel moel rahuldada saades korraks hea tunde, aga kui sa sellega pikas plaanis iseendale auku kaevad, ei ole see kuigi mõistlik tegevus.
Sageli rahuldame ühe käitumisega mitut vajadust korraga ning kui inimene rahuldab mingi tegevusega ühekorraga vähemalt kolme vajadust, satub ta sellest käitumisest väga tugevasse sõltuvusse.
Meil on vaja kõiki neid vajadusi iga hinna eest rahuldada. Vali neid vajadusi rahuldada teadlikult ja positiivsel moel, muidu hakkad seda tegema alateadlikult ja negatiivsel moel. Siis ei juhi need vajadused sind, vaid sina juhid neid ise.

Meie neli emotsionaalset vajadust on: 
  • Vajadus olla tähtis ja oluline (Significance) 
  • Kindlusetunne (Certainty)
  • Vaheldus (Uncertainty/Variety)
  • Armastus ja emotsiaalne side (Connection/Love)
ning kaks hingelist vajadust on:
  • Areng (Growth)
  • Panus ühiskonda (Contribution)        

Vaatamegi neid vajadusi nüüd ükshaaval ning kuidas on neid võimalik rahuldada positiivsel ja negatiivsel moel.

Tähtsusevajadus (Significance)

Meil kõigil on vajadus olla tähtis ja oluline. Mõni soovib saada tunnustust ja heakskiitu, mõni soovib töötada kõrgel ametikohal, mõni sõita uhke autoga.
Mõnikord, kui keegi tunneb ennast tühisena, siis rahuldab ta oma tähtsusevajadust saades äkitselt väga vihaseks ja teisi rünnates - sellega kaitseb ta enda tähtsusetunnet. Mõni rahuldab enda tähtsusevajadust sellega, kui keegi talle pidevalt tähelepanu pöörab ja temaga tegeleb. Mõni teeb ennast tähtsaks sellega, kui räägib, kui suured probleemid tal ikka on. Mõni kirub poliitikuid ja teeb teisi maha.
Kui rahuldada enda tähtsusevajadust positiivsel moel, on sellel positiivsed tagajärjed nii endale kui ümbritsevatele inimestele, kui aga negatiivsel moel, kahjustab see nii teisi inimesi kui pikas plaanis ka iseennast. Toon mõned näited:

POSITIIVNE
  • Panen ennast väga kenasti ja elegantselt riidesse ja tunnen end seeläbi hästi ning kõrge staatusega.
  • Olen teistele inimestele kasulik ja vajalik ning tunnen end seeläbi olulisena.
  • Olen töö juures hästi tubli ja edasipüüdlik ning liigun karjääriredelil ülespoole ilma teisi kahjustamata.
  • Annan teistele inimestele oma teadmisi edasi
  • Abistan kedagi
  • Edu saavutamine

NEGATIIVNE

  • Ründan, alandan ja naeruvääristan teisi inimesi ning teen ennast seeläbi nendest tähtsamaks - tavaliselt ka selleks, et enda tühisust kompenseerida.
  • Hukkamõist ja kritiseerimine - kritiseerin teisi inimesi, et ise ennast tähtsamana tunda.
  • Otsin inimestes vigu, et nende väärtust kahandada.
  •  Annan inimestele märku, et olen mingist nende üritusest väga-väga huvitatud. Tavaliselt inimesed kutsuvad mind siis sellele üritusele (tunnen ennast tähtsana) ja siis ütlen neile, et vabandust, aga ma ei saa ikkagi tulla - mul on jube palju tegemist ja muid hoopis palju tähtsamaid asju (tunnen ennast veel kord tähtsana). Selle tagajärjel võib ennast korraks jube tähtsana tunda, aga lõpuks ei taha mind keegi enam kuskile kutsuda, sest kes see ikka tahab kutsuda sellist inimest, kes neile pidevalt ära ütleb ja neid mitteolulisena kohtleb.
  • Pargin enda bemmi risti üle kahe parkimiskoha - mulle on see lubatud, sest ma olen teistest palju tähtsam ja siis peavad teised minuga arvestama ja minust sõltuma ja tunnen end jällegi tähtsana.
  • Kamandan teisi ja annan neile korraldusi - siis ma näitan neile, et olen nendest palju tähtsam ning ühtlasi kaitsen ennast ka selle eest, et ma teistest vähemtähtis oleks. 
  • Ignoreerin teisi inimesi ja tõrjun nad eemale, et ennast nendest tähtsamana tunda.
  • Kohtlen teisi inimesi, nagu nad ei oleks olulised.
  • Õpetan teisi inimesi, mida nad tegema peavad ja käitun, justkui ma oleksin teistest targem.

Kindlusetunne (Certainty)

Me kõik tahame end tunda turvaliselt - et söök oleks laual, katus pea kohal ning arved tasutud. Vahel, kui me ei saa väliseid tegureid kontrollida, saavutame kindlusetunde mõeldes helgele tulevikule.

POSITIIVNE
  • Käin korralikult tööl ja teenin raha, et leib oleks laual ning katus pea kohal ja korralikud riided seljas.
  • Eluohtlikest riskidest kõrvale hoidmine.
  • Hoolitsen enda tervise eest, et ei peaks tundma end väsinud ja jõuetuna - vastupidi, et tunda ennast energilise- ning enesekindlana.
  • Saan enda enesekindluse sisemistest põhimõtetest ja õilsatest väärtustest lähtudes.
  • Ettevalmistumine
NEGATIIVNE
  • Oma unistuste poole mitte püüdlemine ja tuttavast hetkeolukorrast kinnihoidmine, sest äkki ma ebaõnnestun ja juhtub midagi, millega ma toime ei tule (kardan tundmatust).
  • Kehvadest suhetest kinni hoidmine, sest äkki ma ei leia kedagi teist.
  • Kehvast töökohast kinnihoidmine.
  • Ei tee uute inimestega tutvust ja ei lähene võõrastele, kes mulle meeldivad, et kaitsta enda enesehinnangut ning kaitsta end eemaletõukamise eest.
  • Ei avalda avalikult enda arvamust - siis ei saa keegi mind rünnata
  • Hoian teiste inimeste ees oma armastust tagasi - siis mul on nende üle kontroll ja võim ja nad teevad seda, mida ma tahan (sobib ühtlasi ka Significance`i alla ehk täidab kahte vajadust korraga).
Tavaliselt on meil esikohal kaks vajadust. Kui panna tähtsusevajadus ja kindlusetunne esikohale - eriti just negatiivsel moel, on suhteliselt garanteeritud, et tagajärjeks on õnnetu elu ning väga kehvad suhted. Seega, kui soovid olla õnnelikum, oleks soovitatav valida esikohale mõned muud vajadused või siis vähemalt valida rahuldada neid positiivsel moel.    

 
Vaheldus (Variety)

Vaheldus hoiab elu põnevana ning ei lase tekkida rutiinil. Mõni otsib vaheldust reisides, mõni proovib erinevaid toite, mõnele meeldib teisi provotseerida - jube põnev on ju näha, kuidas keegi reageerib ja siis saab temalt täit tähelepanu ka. 
Kui inimestel on esikohal erinevad vajadused, võivad selle baasilt üsna lihtsasti tekkida konfliktid. Näiteks, kui üks inimene tahab, et asjad oleksid alati korras ja struktureeritud (kindlusetunde vajadus) ja teine tahab kogu aeg teha kõike uutmoodi (vaheldus), võivad need kaks inimest suhteliselt kiiresti omavahel tülli minna. 

POSITIIVNE
  • Proovin pidevalt uusi asju ja seeläbi avastan enda ellu uusi ägedaid kohti, elamusi ja inimesi. Leian seetõttu enda ellu rohkem asju, mis mulle meeldivad ning ühtlasi ka arenen tohutult.
  • Võtan kaalutletud riske ning püüdlen oma unistuste poole teadmata, kas õnnestun või mitte. Seetõttu saavutangi sageli oma eesmärgid, arenen väga kiiresti, saan üle oma hirmudest ja piirangutest ning iga kord, kui olen midagi saavutanud, tõusevad enesekindlus ning usk endasse.
  • Reisimine
  • Uute kontaktide loomine
  • Õppimine ja koolitustel osalemine
  • Meelelahutus
NEGATIIVNE
  • Katsetamine erinevate narkootikumidega, et saada uusi kogemusi ning põgeneda argielu rutiini ning probleemide eest. Võin seetõttu saada küll uue huvitava elamuse, kuid pikas plaanis tõmban enda tulevikuperspektiividele kriipsu peale.
  • Eluohtlike riskide võtmine ning oma elu ohtu seadmine.


Armastus ning emotsionaalne side (Love and connection)
Me kõik vajame armastust nagu õhku - see on üks meie põhivajadusi. Selle nimel on inimesed nõus läbima tuhandeid kilomeetreid ning vahel lausa ka tapma.
Kui sa annad armastust teistele inimestele, siis tunned seda ka ise.
POSITIIVNE
  • Proovin inimesi alati mõista ja nendega samastuda - mõjub väga hästi suhetele teiste inimestega.
  • Üritan mõista, millised on inimeste vajadused ning pakun neile seda, mida nad vajavad- tagajärjeks soovivad teised inimesed ka mind hästi kohelda ning mul on palju paremad suhted.
  • Olen teiste vastu lahke ja hooliv.
  • Püüan abivajajaid aidata.

NEGATIIVNE
  • Kui mu partner ei näita minu suhtes ülesse erilist hoolivust ega tähelepanu, siis tõmban kättemaksuks ka enda hoolivuse tagasi - siis hakkab ta mulle kohe uuesti tähelepanu pöörama ja minu järel jooksma. Korraks võib see ju hea tunde tekitada, aga pikas plaanis kahjustab tohutult suhet.
  • Lasen teistel inimestel ennast teenindada, enda heaks midagi teha ja annan neile korraldusi - kui nad minu heaks midagi teevad, siis tunnen, et minust hoolitakse.
  • Tekitan igast tühisest asjast suure probleemi, et tähelepanu saada ja et inimesed minuga tegeleksid.

HINGELISED VAJADUSED - areng ja panustamine

Tony Robbins räägib, et inimene saab elada tõeliselt õnnelikku ja rahuldustpakkuvat elu vaid siis, kui ei pane esikohale enda emotsionaalseid vajadusi, mis pakuvad rahuldust vaid lühiajaliselt, vaid hingelisi vajadusi, mis pakuvad rahuldust ka pikaks ajaks.
Kui sa ei arene, siis taandarened.
Suurimat eneseteostust ja rahulolu saad tunda teisi inimesi aidates ning siis, kui paned enda ainulaadsed anded ühiskonna hüvanguks tööle.