Teadvuse tasandid

(Vajuta pildile, et seda suuremalt näha)         

Teadvuse tasandid on sellised energeetilised tasandid, kus me vastavalt oma emotsionaalsele seisundile hetkel võngume.

Igale teadvuse tasandile vastavad oma maailmapilt, teatud isiksuseomadused ning kindlad käitumismustrid. Näeme reaalsust vastavalt sellele tasandile, kus hetkel oleme - see mõjutab meie taju.

Piltlikult öeldes on teadvuse tasandid nagu raadiolained. Kui oleme mingil kindlal sagedusel, kuuleme konkreetset raadiojaama ja võtame vastu infot, mis sellelt sageduselt tuleb. See info hakkab siis mõjutama seda, kuidas me maailma näeme. Ehk siis meie energeetiline sagedus mõjutab meie maailma tajumist. Mõtleme mõtteid, mis on omased konkreetsele tasandile.

Kui ma selle mudeli enda jaoks esimest korda avastasin, saabus minu jaoks äkitselt tohutu selgusehetk - sain aru, miks inimesed on sellised nagu nad on: nad lihtsalt näevad maailma ja käituvad vastavalt sellele, millisel teadvuse tasandil nad hetkel on.

Tihti soovime, et inimesed oleksid teistsugused, aga sellised ebarealistlikud ootused tekitavad kannatusi vaid meis endis.

See mõistmine aitas mul inimesi palju kergemini aktsepteerida sellisena, nagu nad on ning mitte oodata neilt midagi, milleks nad võimelised ei ole ning mis ei ole lihtsalt nende tasandiga kooskõlas.

Meie käitumismustrid on automaatsed. Kui mõni inimene on teatud viisil juba mitu korda käitunud, siis on see järelikult juba muster. Kui nüüd otsida ülesse, millist teadvuse tasandit konkreetne käitumine kirjeldab, saame põhimõtteliselt teada, milline see inimene suuremal osal ajast on ning millist käitumist on temalt ka tulevikus oodata.

Kuna umbes 80% inimestest asuvad julguse tasandist allpool, siis põhimõtteliselt piisab sellest, et need tasandid endale selgeks teha ning teamegi kohe automaatselt, millised suurem osa inimesi on ning millist käitumist on neilt tulevikus oodata.
Siis ei teki enam naiivset lootust, et äkki ta muutub, vaid tead täpselt milline ta on ning kuidas ta suure tõenäosusega tulevikus käitub ning kui selline käitumine sulle ei sobi, siis oma eluga lihtsalt edasi minna.

Lugedes erinevate tasandite kirjeldusi tasub meeles pidada, et inimene võib erinevates eluvaldkondades olla erinevatel tasanditel.
Näiteks töö juures võib inimene olla hirmu tasandil, aga kodus hoopis julguse tasandil.
Erinevate eluvaldkondade keskmine määrab ära üleüldise taseme. Näiteks võib inimene hüpata iha, viha ja uhkuse vahel ja seetõttu võib tema keskmine tase olla viha.
Tavaliselt hüpleme edasi-tagasi 3-4 erineva taseme vahel.

Allpool julguse taset olevad tasandid on need, mis võtavad meilt eluenergiat ära ning ülevalpool on need, mis annavad seda juurde.

Oluline on ka mõista, et see on lihtsalt mudel. See on lihtsalt kaart, mis kirjeldab territooriumi ning ükski kaart ei ole kunagi päris territoorium. See mudel ei pruugi olla ülitäpne ja 100% korrektne, aga see ei olegi oluline. Tähtis on see, et ta kirjeldab reaalsust päris hästi ning aitab toimuvat palju paremini mõista. Lihtsalt kasuta seda selleks, et maailma asjadest paremini aru saada.


Mõnel tekib segadus, et teadvuse tasandite nimetused vastavad justkui emotsioonidele. Et kuidas ma saan aru, kas tegemist on siis emotsiooniga või teadvuse tasandiga?
Vahe on selles, et emotsioon on ajutine ning läheb mõne aja pärast üle. Teadvuse tasandid on justkui pidevad seisundid. Kui inimene on juba aastaid vihane, siis on see teadvuse tasand.

Inimene võib oma erinevatel eluetappidel suhestuda erinevate tasanditega, kuid laias laastus kipub üks nendest tasanditest siiski meie teadvuses domineerima. Selleks, et tasanditel tõusta, peab tegema väga teadlikku tööd. Vastasel korral inimese tasand elu jooksul väga palju ei muutu.

Selleks, et teadvuse tasanditel ülespoole tõusta, ei tohi enda emotsioone alla suruda, vaid tuleb lubada endal need läbi kogeda ja lasta neil siis lõpuks ära minna.
Enamus inimesi ei suuda seda kahjuks teha, sest eriti just madalamate tasandite emotsioonide tundmine on meeletult stressi tekitav - parema meelega põgeneksime nende eest. Selle tagajärjeks on aga see, et jäämegi nendele tasanditele pidama ja siis tunnemegi kogu aeg seda, mida tahaksime tegelikult vältida. Selleks, et nendest negatiivsetest tunnetest lahti saada, on vaja lubada endal need lõpuni tunda ning lasta neil siis ära minna. Siin on päris huvitav paradoks: kui tahame teatud tunnetest vabaneda, on vaja neid tunda. Siis hakkame ka teadvuse tasanditel ülespoole tõusma. Kui mitte lubada endale mingeid tundeid läbi tunda ja surume neid alla, jääme oma praegustele tasanditele püsima ning siis ei ole võimalik teadvuse tasanditel kõrgemale tõusta. Kui sa keelad endal "negatiivseid" tundeid tunda, siis lülitub automaatselt välja võime tunda ka positiivseid.

Kuna "kaart" on juba silme ees, siis on juba ka teada, millised tasandid järgmisena ootavad ning tead sellega arvestada.
Näiteks kui oled mõnda aega tundnud pidevat kurbust ja apaatiat, siis tead, et järgmisena on ootamas hirm ja viha. Hirm ja viha on väga ebameeldivad ja tahaksime neid parema meelega vältida, aga kui tahame tasanditel kõrgemale tõusta ning kogeda meeldivamaid tundeid, tuleb need etapid lihtsalt läbi teha.
Kõige madalamatel tasanditel nagu süütunne ja viha on rõõmu ja armastust praktiliselt võimatu tunda - need on lihtsalt liiga kaugel.


Oluline on ka teada, et kui hakkad teadvuse tasanditel ülespoole tõusma, siis järgmisele tasandile tõusmiseks on sageli vaja eelmised etapid otsast peale läbi teha.
Minul endal oli seda selles mõttes lohutav teada, et olin teadvuse tasandil jõudnud neutraalsuseni, aga siis kukkusin jälle täiesti alumistele tasanditele tagasi.
Sain teada, et tegelikult ei olnud see tagasiminek, vaid lihtsalt järgmisele tasandile minekuks on vaja alumised tasandid uuesti läbi teha.
Kui sul on iga tasandi läbimiseks aga nipid juba olemas, saab need etapid kiiremini läbi teha.

Mida kõrgem on teadvuse tasand, seda suuremaks tõuseb teadlikkus ning hakkame reaalsust nägema vähem moonutatult.
Mida madalam tasand, seda väiksem on teadlikkus.

Mida madalam on tasand, seda vähem arvestame sellega, millised asjaolud on ning peame siis soovide elluviimiseks kasutama meeletut tahtejõudu ning asju jõuga suruma. Peamine fookus on ellujäämisel ning sellega väga ei arvestata, kuidas enda käitumine teistele mõjub. Allpool julguse taset ei suudeta enda vigu näha ega tunnistada ning süüdistatakse kõike väljaspool ennast.

Alates julguse tasandist hakkab avalduma vägi, hakkame järjest rohkem asjaoludega arvestama ning loomine muutub järjest kergemaks.

Mida kõrgemale teadvuse tasanditel tõuseme, seda suuremaks tõuseb õnnetunne.

Tasandite iseloomustused.

Teadvuse tasand: Häbi

Sellel tasandil olevad inimesed arvavad, et neil on midagi väga tõsiselt viga ning nad tunnevad selle pärast meeletut häbi.

Häbi on tase, kus elu tundub niivõrd piinarikas, lootusetu ja mõttetu, et inimesed valivad tihti pigem enesetapu, et oma kannatustest vabaneda.
Häbi tasandil olevad inimesed tunnevad meeletut alandatuse ja väärtusetuse tunnet. Nad püüavad ennast varjata ning teiste eest peita. Inimene tõmbub maailmast eemale ja muutub endassetõmbunuks.

Häbitunne on inimese emotsionaalsele ja psühholoogilisele tervisele meeletult laastav ning sellega võib tihti kaasneda mõni füüsiline haigus või lausa surm. Samuti võib see avalduda julmusena enda või teiste vastu.

Uskumus: "Elu on kannatus."

Teadvuse tasand: Süütunne

Sellel tasandil olevad inimesed tunnevad pidevat süütunnet. Süüdistatakse pidevalt ka teisi, et sellega enda süütunnet leevendada ("Kui teised on süüdi, siis mina ei ole.").
Pidevalt on vaja karistada kas ennast või teisi.

Kui sa ei suuda kuidagi andestada ja hoiad sellest kinni, mida keegi on kunagi teinud, jääd sellele tasandile kinni.

Süütunne põhjustab sageli enese hülgamist, kahetsust ja iseenda saboteerimist. Teadvustamata süütunne võib põhjustada psühhosomaatilisi haigusi, õnnetusi ja suitsidaalset käitumist.
Uskumus: "Elu on halastamatu ja julm."

Teadvuse tasand: Apaatia

Täielik tundetus, lootusetus ja jõuetus. Pidev ahastuse ja lootusetuse tunne.

Elu tundub täiesti mõttetu.

Sellel tasandil surutakse tundeid meeleheitlikult alla, et mitte mingi hinna eest valu tunda. Lõpuks ei olegi inimene võimeline enam midagi tundma. Apaatiat kirjeldavad vaesus, meeleheide, depressioon ja lootusetus.
Inimese energiatase on nii madal, et ta ei suuda ennast ise aidata - ta lihtsalt ei näe lahendusi.

Sellel tasemel on näiteks kodutud või vanad inimesed, kes elavad isolatsioonis või põevad kroonilisi haigusi. Inimene kaotab igasuguse lootuse.

Teadvuse tasand: Lein

Uskumus: "Elu on traagiline."

Seda taset iseloomustab pidev kurbususetunne, kaotusevalu ning kahetsus mineviku pärast.
Leina aluseks on uskumus, et midagi väärtuslikku on kaotatud ning seda ei saa enam asendada. Kui selline kaotus tekib, võib see põhjustada tõsist depressiooni. Leina teadvusetasand on tegelikult juba kõrgema vibratsiooniga kui apaatsus - seega, kui inimene oli varem apaatne ning hakkab kogema kurbust, liigub ta teadvuse tasanditel kõrgemale.


Teadvuse tasand: Hirm 

Sellele tasemele viitab pidev ärevus.
Aju on ellujäämisrežiimil ning otsib pidevalt hädaohtu.

Kui lein keskendub minevikule, siis hirm on seotud rohkem tulevikuga. See tasand on juba kaugemal madalamatest seisunditest, kus soovitakse ise endalt elu võtta. Hirm viitab murele heaolu või turvalisuse pärast ning soovitakse säilitada oma elu.

Kui hirm muutub inimese peamiseks fookuseks, võib tekkida paranoia, armukadedus või neuroos.

Hirmu tasandist on väga raske kõrgemale tõusta, sest ta kipub olema väga halvav.

Huvitaval kombel võib hirm olla ka võimas motivaator - hirm surma või haiguste ees võib näiteks motiveerida elama tervislikku eluviisi. Hirm rahapuuduse ees võib motiveerida rahaga vastutustundlikumalt ümber käima ja mustadeks päevadeks koguma.

Hirm võib olla ka hävitav. Hirm suhte kaotamise ees võib põhjustada äärmist armukadedust.

Teadvuse tasand: Iha

Inimesed suudavad oma hirmust üle saada tugeva tähelepanu, võimu, saavutuste või materiaalsete hüvede vajadusega. Oleme valmis oma soovide rahuldamiseks kulutama meeletul hulgal energiat.

Iha on sõltuvustega seotud tase, mis kujunevad sageli tähtsamaks kui elu ise. Sõltuvustel on palju vorme, näiteks tähelepanuvajadus, varanduse kogumine või seksuaalne iha.

Iha võib muutuda lõputuks nõiaringiks: kui üks soov on täitunud, ​​tõuseb selle asemele kohe järgmine. See tekitab pideva tühjusetunde: alati tahad aina rohkem.

Iha võib avalduda ahnuse ja kogumisvajadusena või näiteks sõltuvuste, kinnisideede ja sundustena. Ihal on väga tugev liikumapanev jõud ning ta võib saada paljude jaoks domineerivaks teadvuse tasandiks. Ta võib olla võimas motivaator eesmärkide saavutamiseks. Kui iha kombineerida isikliku arenguga, võib see viia teadvuse tasanditel kõrgemale.

Teadvuse tasand: Viha

Kui iha tasandil ei saada, mida tahetakse, võib see viia frustratsiooni ja vihani.

Viha saab kasutada nii konstruktiivselt kui ka hävitavalt.

Konstruktiivselt kasutatav viha võib panna lõpuks tegutsema, et enda elu muuta ja lahendusi otsida. Samuti aitab see ennast kaitsta ja piire seada.

Kui viha kasutatakse aga hävitavalt, võib see põhjustada sõdu ja tapmisi. Kõige sagedamini avaldubki viha pahameele ja kättemaksuna.

Selle tasandi inimestega suheldes tuleb pidevalt ootamatusteks valmis olla, sest kunagi ei tea, millal nad järsku plahvatavad.

Need, kes elavad sellel tasandil, võivad olla rasked, vaidlevad, ärrituvad ja plahvatusohtlikud - neil on probleeme oma viha juhtimisega. 

Vihased inimesed on jäigad, karmid ning paindumatud.
Nad keelavad, nõuavad ja suruvad teisi alla ning tahavad kogeda võimu ja üleolekut. Nad ei tunnista mitte kunagi enda süüd ega nõrku külgi ning eitavad enda öeldut. Alati on süüdi keegi teine.

Viha tasand sunnib kaitsma oma eneseväärikuse- ja uhkusetunnet ning seda tehakse tihti väga raevukalt.
Toimub pidev sõdimine millegi vastu ning otsitakse kättemaksu. Ei suudeta enne oma eluga edasi minna, kui "õiglus" on jalule seatud.

Viha tasandi inimestel on meeletu hirm kontrolli ja võimu kaotamise ees. 
Uskumus: "Et ellu jääda, pean ma iga hinna eest teisi kontrollima."

Vihastel inimestel on vaja näidata, et nad ei karda ning et nad on väga võimsad. Neil on vaja iga hinna eest teisi "võita".

Uskumus: “Mul on alati õigus ja ainult karmid jäävad ellu.”

Kui nad tajuvad ohtu, siis nad hakkavad kohe ründama.
Uskumus: "Ma pean ennast maailma eest kaitsma ning parim kaitse on rünnak."

Nad otsivad pidevalt ohvreid, kellest saaks üle olla - naudivad võimu ja üleolekut. Hirmutavad ja manipuleerivad. Põhieesmärk ongi näidata oma võimu ja tekitada teistes hirmu. Selle põhjus on see, et nad on lapsena ise olnud vägivalla ohvrid.

Täiskasvanuna samastuvad nad oma agressoriga ja hakkavad käituma samamoodi, nagu nendega kunagi käituti. Nii väljendavad nad oma valu ja kurbust. Need on lapsepõlves õpitud enesekaitsemehhanismid.

Teadvuse tasand: Uhkus

Alates sellest tasandist hakkavad inimesed endasse lõpuks positiivsemalt suhtuma.

Uhkus on juba palju parem kui sellest madalamal olevad tasandid, aga see on endiselt siiski nõrk teadvuse tasand, sest ego on ülespuhutud ja rünnakute suhtes äärmiselt haavatav. 

Eneseuhkus ei luba enda puudusi, vigu ja nõrkusi tunnistada, sunnib olema jäärapäine ja kõiketeadja ning tekitab illusiooni, et ollakse teistest parem. See kõik ei lase aga edasi areneda.
Asjad, mis paisutavad ego, ei too kaasa sisemist jõudu. See hoopis suurendab haavatavust ja hirmu, sest uhkust tuleb alati kaitsta. Uhkus ei ole tõeline enesehinnang. Tõeline enesehinnang ei teki enne, kui uhkusest loobutakse.

Uhkus kulutab kogu oma energia elustiili, riiete, eluaseme, automargi, staatuse jne kaitsmisele. Pidev mure on enda välimuse ja teiste arvamuse pärast. Selle tulemuseks on pidev haavatavus.

Uhkus meelitab oma uhkusetunnet teistele näkku suruma. Seda tehakse edevalt riietudes, eputades oma materiaalse varaga, ülistades oma saavutusi, hoobeldes oma paljude reiside üle vms. Sellel tasemel võivad inimesed olla ebakindlad ja õnnetud, kuid uhkus ei luba seda välja näidata. Üritatakse luua kuvandit, et elu on suurepärane, kuid välise fassaadi taga võib nende elu olla kaoses. Kui uhkusest loobutakse ja asendatakse see tõelise sisemise jõuga, ei tunne me enam vajadust oma kuvandit kaitsta. Kuni selle ajani kutsub pidev kaitses olemine aga just teisi rünnakule.

Uhkus on seotud selle aluseks oleva ebapiisavuse hirmuga. Kui inimene oma hirmuga lõpuks silmitsi seisab, võib ta uhkusest lahti lasta ja hakata resoneeruma järgmise teadvuse tasandi - julgusega. Järgmisele tasandile jõudes hakkab isiklik kasv toimuma palju kiiremini ning on võimalik saavutada tõeline enesekindlus. Kuniks seda ei juhtu, ollakse oma uhkuse ohvriks jäänud ja süüdistatakse jätkuvalt kõike väljaspool iseennast. See tase on viimane suur takistus ise oma elu eest vastutuse võtmisel ja isikliku väeni jõudmisel.

Teadvuse tasand: Julgus

Sellel tasandil hakkame esmakordselt ise oma elu eest vastutust võtma ning hakkab avalduma vägi.
Julgus võimaldab meil lõpuks oma hirmudele ja emotsioonidele otsa vaadata selle asemel, et neid eitada või nende eest põgeneda. Selle tulemusena hakkame oma emotsioone kontrolli alla saama.

Kui alumised tasandid on täis valu ja kannatusi, siis alates sellest tasandist hakkame elu nägema väljakutsuva ja põnevana. See kõik viib avastamise, saavutuste, meelekindluse ja sihikindluseni.
Selle tasandi moto on: "Ma suudan".

Kui saavutame eesmärke ja võtame oma elu eest ise vastutuse, suurendab iga järgnev edu meie enesehinnangut. Erinevalt uhkusest, mis põhineb enesepettusel ja vajab pidevalt kaitset, jääb julgusega saavutatud enesehinnang meiega ning seda ei saa keegi enam ära võtta. Väikesed võidud hakkavad kogunema ja tekitavad järjest suuremat enesekindlust.
Hirmud on endiselt olemas, kuid leiame endas väge nendega silmitsi seista. See võib tähendada hariduse omandamist, uue töökoha otsimist, iseloomuvigade kallal töötamist jne...

Kui varem nägime vaid probleeme ja takistusi, siis nüüd hakkame otsima lahendusi. Elu tundub väljakutsuv ja põnev.
Esimest korda hakkame ellu sama palju panustama, kui sealt võtame.

Julgus võimaldab meil otsida oma väeallikat iseenda seest. Me ei tunne ennast enam ohvrina, vaid hakkame nüüd oma elukogemuse eest ise vastutama. Kui julgeme enda hirmudele otsa vaadata, oleme alates sellest punktist vaid meie ise enda ainsaks piiranguks.

Teadvuse tasand: Neutraalsus

Neutraalsus tähendab vabanemist tugevatest hinnangutest. Sellel tasandil ei vaja me enam, et miski oleks "õige" või "vale" ning enesehinnang ei sõltu enam õnnestumistest. Seetõttu ei tunne me end enam ka ohvrina. Tugevad arvamused tekitavad takistusi ja raskusi - sellel tasandil need kaovad.

Kuna me ei ole enam jäigalt tulemustesse kiindunud ega soovi teisi kontrollida, suudame kiirelt kohanduda. Selle tasandi inimesed on emotsionaalselt häirimatud, nendega on lihtne läbi saada ja nende läheduses on turvaline olla. Meil pole huvi konfliktide, konkurentsi ega süütunde vastu. Me ei tunne enam lüüasaamist, hirmu ega pettumust. See on OK, kui me ei saa oma tahtmist, sest oleme paindlikumad ja hinnangutevabamad.

Sellel teadvuse tasandil vabastame palju kannatusi tekitavaid emotsioone. Vastupanust lahti laskmine annab palju jõudu juurde. Vabaneb vägi, sest vastumeelsused ja ihad ei domineeri enam.

Sellele tasemele jõudes hakkame uskuma võimesse ise oma eluga toime tulla. Hirm asendub turvatunde ja enesekindlusega ning usume, et saame igas olukorras hakkama.

Hakkab tekkima tõeline sisemine kindlustunne, mis viib tõelise väeni. Selle uue sisemise jõu tõttu ei ole meid kerge hirmutada või rivist välja lüüa ning pole enam vajadust kellelegi midagi tõestada. Tänu nendele sisemistele muutustele hakkame väärtustama vabadustunnet, mistõttu on teistel meid üha raskem kontrollida.


Teadvuse tasand: Valmidus 

Alates sellest tasandist tekib isetugevnev ülespoole suunatud areng.
Valmiduse tase võimaldab meil oma sisemiste takistustega silmitsi seista ning oleme valmis ka teistelt õppima.

Tekib valmisolek elus aktiivselt osaleda. Toimub kiire areng kõigis eluvaldkondades ning sellele järgneb automaatselt sotsiaalne ja majanduslik edu. Väga tihti kaasnevad edutamised ning kiire tõus karjääriredelil.

Oleme valmis ennast ka alt üles töötama ning töötu olemise asemel tegema ükskõik millist tööd.

Sellel tasandil on kõrge enesehinnang, mis tuleb iseenda seest ning "madalamad" töökohad ei tekita absoluutselt mitte mingisugust alaväärsuse tunnet. Teame ise oma sisemist väärtust ja võimet panustada. Tugeva panustamise tõttu hakkab tulema ka välist kiitust, mis võimendab enesekindlust veelgi.

Hakkame andma endast parimat. Me mitte ainult ei tee enam lihtsalt tööd, vaid tahame seda teha väga hästi. Selle tagajärjel hakkab elu meile vastu andma, mis paneb meid tahtma veelgi rohkem anda, elu annab siis veelgi rohkem tagasi ja nii edasi. 

Sellel tasemel kogevad inimesed oma elus edu ja rahulolu.

Teadvuse tasand: Aktsepteerimine

Sellel teadvuse tasandil oleme võtnud täielikult omaks, et oleme ise enda õnne loojad. Tekib tohutu hüpe jõus ja teadlikkuses. Mõistame, et meil endal on kogu vägi, mida vajame, et luua kõike, mida iganes soovime.

Hakkame elama rohkem looduse seadustega kooskõlas, nägema suuremat pilti ning kaasama probleemide lahendamisel üha enam teadlikkust. Hakkame kasutama mõtlemises ja otsustes rohkem tasakaalu ja asjakohasust ning käituma vastavalt olukorrale arvestades samal ajal paljude peenete nüanssidega. Meid ei huvita enam, kas miski on “õige” või “vale”, vaid suudame näha erinevaid vaatenurki ning nende kõigiga arvestada.

Suudame võtta asju sellisena, nagu nad on, ei ürita enam midagi jõuga muuta, arvestame asjaoludega ja käitume vastavalt sellele, millised asjad on.

Tänu teadlikkuse kasvule hakkame selgelt nägema ja tunnistama seda, mis meid tegelikult tagasi hoiab. Selle tulemusel saame eitusest täielikult üle ning hakkame ennast palju objektiivsemalt nägema.

Hakkame austama võrdsust ja mitmekesisust. Meie õnnetunne ei sõltu enam nii väga välistest tingimustest ning suudame seda ise rohkem juhtida.
Kuna tunneme ennast väeka ja võimekana, hakkame üha rohkem maailma panustama ja ühiskonnale tagasi andma.

Teadvuse tasand: Arukus

Arukus on teaduse, meditsiini, tarkade raamatute ja suurte mõtlejate tasand (näiteks Einstein, Freud, Jung, Stephen Covey, Jordan Peterson, Elon Musk).

Sellel tasandil domineerib intelligentsus ning suudame olla väga objektiivsed ja ratsionaalsed. Ületame enesekesksuse. 

Kuna emotsioonid on vaoshoitud, suudame saada hakkama suurte andmemahtudega ning teha õigeid ja kiireid faktilisi otsuseid. Suudame mõista peente nüansside keerukust. 

Oluline ei ole enam "õige" või "vale", vaid mis on tõde.

 

Arukus on väga kasulik tehnilises keskkonnas, kus on vaja loogikat, kuid samal ajal võib see saada takistuseks kõrgemate teadvuse tasemeteni jõudmisel, sest üleanalüüsimisest võib saada nõiaring.

Selleks, et teadvuse tasanditel kõrgemale tõusta, on vaja hakata arendama usku, et kõik saab alati korda. Kuniks me seda teha ei suuda, jääme sellele tasandile püsima.  See on ka põhjus, miks vaid 4% kogu maailma elanikkonnast liigub sellest tasandist kõrgemale.

Teadvuse tasand: Armastus

Sellel tasandil toimub maailma tajumises tohutult suur muutus - toimub üleminek peast südamesse. 

Kui madalamatel tasanditel on armastus tingimuslik, siis alates sellest tasandist pole tingimusi enam vaja. Armastus areneb püsivamaks, andestavamaks ja toetavamaks ning muutub inimese põhiolemuseks.

 

Armastus keskendub elus heale ja suudab vaatenurka muutes negatiivsust lahustada.
Selle tasandi inimesed mõjutavad väga tugevalt ennast ümbritsevaid inimesi ning tõstavad ka neid teadvuse tasanditel kõrgemale.

Sellele tasandile tõustes ei süüdistata kedagi enam milleski, vaid nähakse kõike kui õppimiskogemust, kuidas veelgi enam armastada. Armastus tuleb puhtast südamest ning võib aidata teha suuri tegusid. 

Armastus püüab kõik terviklikuks muuta. 

Kuna ego on maharahunenud, ei toimu enam võistlemist, hukkamõistu ega sildistamist. Probleemidele lähenetakse globaalsest vaatenurgast - kõike nähakse kui ühte suurt tervikut.

See on tase, kus kogetakse tõelist õnne. 


Teadvuse tasand: Rõõm 

Kui armastus muutub üha enam tingimustest vabamaks, hakkame seda kogema tõelise rõõmuna. Alates sellest hetkest on rõõm nüüd meie kõigi tegevuste lahutamatu kaaslane. Sellel energeetilisel tasandil toimub tohutu tervenemine.

Selle tasandi inimeste läheduses pole mitte ainult meeldiv olla, vaid nad tõstavad ka meie endi energiataset. 

See on pühakute, tervendajate ja edasijõudnud vaimsete õpetlaste tasand. 

Suudame olla üha enam kaastundlikumad. Tekib võime olla tohutult kannatlik ning jääda raskustega silmitsi seistes jätkuvalt positiivseks. 

Hakkame nägema ilu absoluutselt kõiges. Elu hakkab juhtuma ilma pingutuseta ning läbi sünkroonsuste.

Hakkame tajuma endas imelist jõudu. Suureneb vastutusvõime ning kasutame seda maailma paremaks muutmiseks. Armastus hakkab vabalt voolama ning suudame armastada paljusid inimesi korraga. Kui inimene on selle tasandiga kokku puutunud, hakatakse kogema justkui uut reaalsust.

Dr. Hawkinsi järgi jõuab vaid 0,4% kogu maailma rahvastikust selle tasandini. 

Teadvuse tasand: Rahu

Seda tasandit tuntakse jumalateadvusena ning selleni jõudmine on äärmiselt haruldane - selleni jõuab vaid üks paljudest miljonitest.

Selle tasandi tunnusteks on kaastunne ja andestamine.  

 

Mõistame, et inimesed ei tee asju sellepärast, et meile liiga teha, vaid nad teevad kõike enda pärast. Nad käituvad lihtsalt vastavalt sellele, kui palju nad oma teadvuse tasandi puhul hetkel suudavad. Kui nad teaksid paremini, siis nad teeksid paremini. See kutsub esile kaastunde, kuna mõistame, et nad lihtsalt ei tea, mida nad teevad.

Pole haruldane, et sellele tasandile jõudnud inimene eemaldub ühiskonnast, kuna kogetava õndsuse seisundi kõrval tunduvad igapäevased tegevused täiesti mõttetud. Mõnedest saavad vaimsed õpetajad, mõned hakkavad anonüümselt töötama maailma paremaks muutmise nimel, mõnedest saavad oma ala suured geeniused. 

Seda taset iseloomustab puhas vaimsus. Tundub, et aeg nagu seisaks või kulgeks justkui aegluubis. Tekib tunne, et kõik on elav ja kiirgav. Meel muutub täielikult vaikseks ning ei ürita enam kontseptsioone luua. Seda tasandit iseloomustab kõike ühendav kohalolu, mille jõud on lõputu, armastav, õrn, rahumeelne ning samas kaljukindel.


Teadvuse tasand: Valgustatus

Seda tasandit on väga raske kirjeldada, kuna ta on tavateadvusest niivõrd kaugele arenenud ning selleni jõuavad kogu inimkonna ajaloo vältel vaid ülivähesed (Jeesus, Buda, Krišna).

See tasand esindab inimese kõrgeimat puhast teadvust. Need vähesed, kes selleni jõuavad, kogevad täielikku rahu- ja õndsuseseisundit ning muutuvad teistele tohutuks inspiratsiooniks. Nende õpetused inspireerivad kogu inimkonda ja nad tõstavad kõigi inimeste kollektiivset teadvust. Väidetavalt on nad teadlikud kõigist erinevatest eludest, mida nad on maa peal kogenud, mistõttu nad ei samastu enam enda kehaga. Keha nähakse vaid teadvuse tööriistana. Väidetavalt ei oma nad enam individuaalsuse tunnet, vaid tajuvad ühtsusetunnet kõigega ning tajuvad kõike tervikuna.

Allikad:
Dr. David Hawkins "Power vs Force";
http://chriswmetz.com/consciousness-energy-level/