Otsing sellest blogist

esmaspäev, 14. jaanuar 2019

Peamine küsimus (Date With Destiny õppetunnid)

Osalesin 6-11. detsembril Anthony Robbinsi koolitusel Date With Destiny, mida peetakse üheks tema kõige väärtuslikumaks ja parimaks koolituseks. Jagan tasapisi sellelt koolituselt saadud õppetunde. 


Me ise ei teagi seda sageli, aga küsime endalt alateadlikult pidevalt igasuguseid küsimusi. Meie elukvaliteet sõltub nende küsimuste kvaliteedist - teatud küsimused annavad teatud vastuseid ning panevad meid kindlal viisil tundma. Üks küsimus on selline, mida küsime endalt iga päev läbi erinevate eluvaldkondade ning see mõjutab neid kogemusi, mida me elust saame. See peamine küsimus on justkui filter, mis filtreerib välja selle, millele me keskendume, mida me pidevalt märkame, millise tähenduse me olukordadele anname, milliseid mõtteid me mõtleme, kuidas käitume ning milliseid tulemusi saame. Põhimõtteliselt määrab see ära meie tuleviku. 

Tihti on meie peamine küsimus üsna madala kvaliteediga. N: "Miks peab elu nii raske olema?", "Miks kõik halb kogu aeg just minuga juhtub?", "Miks ma alati selliseid naisi/mehi enda ellu tõmban?", "Miks ta mind ei armasta?" , "Mida teised inimesed minust arvavad?", "Miks just alati minul kõik viltu läheb?".
Negatiivne küsimus tekitab negatiivseid vastuseid ning võib tekitada väärtusetuse tunnet.

Me küsime endalt seda küsimust, sest usume, et see annab meile mingeid kasulikke tulemusi. Kõigel, mida me teeme, on kaks motivaatorit: kas saada naudingut või vältida kannatusi.

Sageli me ei pane ise tähelegi, et endalt seda küsimust küsime - see toimub niivõrd automaatselt ja tundub kuidagi nii loomulik. Kui me aga endale ei teadvusta, milliseid küsimusi endalt igapäevaselt küsime, siis juhib see küsimus meie elu automaatselt ilma, et me ise seda teaksimegi ning kui küsimus on kehva kvaliteediga, siis saame selle tagajärjel ka kehvasid tulemusi. Selleks, et enda peamine küsimus asendada mõne parema küsimusega, on vaja kõigepealt tuvastada, mis see meie peamine küsimus üldse on.

Kuidas aga ära tunda, millist küsimust sa endalt pidevalt küsid? Sellel peamisel küsimusel on mõned kindlad tunnused:

Sa küsid seda endalt pidevalt erinevates olukordades ja kontekstides.
Sa usud, et selle küsimuse küsimisel on mingid kasulikud  tagajärjed.
Sa usud, et selle küsimuse küsimine aitab sul täita mingit suuremat eesmärki.
Sa usud, et selle küsimuse küsimisega väldid sa meeletut valu.
Sul on selle küsimusega seoses väga tugev emotsioon.
Sa usud, et see küsimus on seotud sellega, kes sa oma olemuselt tõeliselt oled.


Enda peamise küsimuse tuvastamine ning asendamine uue ja parema küsimusega.


1. Mis on sinu jaoks elus kõige olulisem?
Mis on sinu elus see, millele sa pidevalt keskendud?
Milliseid küsimusi sa seoses sellega endalt pidevalt küsid?
Milline on see küsimus, mis mõjutab suurt osa sinu käitumisest?
Milline on sinu peamine küsimus?

2. Millised on need hüved, mida sa selle küsimuse küsimise tagajärjel saad?
Mida head selle tagajärjel juhtub?
Millist tunnet sa soovid selle küsimuse küsimisega kogeda?
(Sageli, kui meil on mõni negatiivne meid kahjustav harjumus, ei suuda me sellest loobuda, sest selle taga on mingi varjatud kasu ning me ei taha sellest kasust loobuda.)

3. Mida sa kardad, et juhtub, kui sa seda küsimust endalt ei küsi?

4. Milline valus mälestus sul selle küsimusega seoses meenub?

5. Millised on selle küsimuse halvad tagajärjed? Kuhu see küsimus sind lõpuks viib?

6. Milliseid vajadusi üritad sa selle küsimusega rahuldada? Mida sa vajad?

7. Milline võiks olla uus küsimus, mis pakuks sulle, mida sa vajad ning mis säilitaks selle positiivse kavatsuse, mis sul seoses vana küsimusega on ning paneks samal ajal sind hästi tundma?

8. Milline on sinu uus peamine küsimus?
(Võiks sõltuda sinust endast, rahuldab sinu vajadusi ning juhib sind sellise elu suunas, mida sa soovid ja vajad.)
Võiks kasutada selliseid märksõnu nagu:

  • Veelgi rohkem
  • Kohe praegu / praegusel ajahetkel
  • Hinnata ja / või nautida

N: "Kuidas saaksin ma kõike seda rohkem hinnata, mis mul praegu juba on?""Kuidas saaksin ma rohkem märgata ja hinnata seda armastust, mida mulle juba praegu pakutakse?"
"Mis on parim asi, mida ma praegu saaksin teha, et aidata iseennast  ja teisi?"


On see tõsi?

9. Millised on sinu uue küsimuse hüved?

10. Kas sinu uuel küsimusel on ka negatiivseid kõrvalmõjusid? Kui on, siis kohanda enda uut küsimust!

11. Milliseid tõendusmaterjale sul seoses oma uue küsimusega juba praegu on?

12. Millise tunde see uus küsimus tekitab?


Enda uue küsimuse võiks panna kuskile nähtavale kohale, et see jääks pidevalt silma ning saaks harjutada seda endalt pidevalt küsima.

pühapäev, 6. jaanuar 2019

Õnnestumise reeglid (Date With Destiny õppetunnid)

 Osalesin 6-11. detsembril Anthony Robbinsi koolitusel Date With Destiny, mida peetakse tema üheks kõige väärtuslikumaks ja parimaks koolituseks. Jagan ajapikku sellelt koolituselt saadud õppetunde. 

Üheks kõige olulisemaks taipamiseks, mis ma sellelt koolituselt sain, on see, millised reeglid meil elu kohta on ning millised peavad meie arvates asjad olema. Nimelt on meil alateadlikult igasugused reeglid, mis moodi asjad olema peaksid, et me saaksime tunda kindlustunnet.

Mida rohkem meil aga igasuguseid reegleid elu kohta on, seda rohkem sõltub õnnetunne igasugustest välistest tingimustest ja teguritest, mida sageli ise üldse kontrollidagi ei saa ning seda raskem on elus õnnelik olla.

Reeglid saab siiski ka enda kasuks pöörata ning need enda kasuks tööle panna. Nimelt, kui me seame endale õnnestumiseks hästi lihtsad reeglid ning ebaõnnestumiseks hästi rasked tingimused, siis saad sa ise oma elu ja õnnetunnet palju paremini juhtida ja kontrollida. Siis on väga lihtne õnnestuda ja väga raske ebaõnnestuda. Meie õnnetunne sõltub nimelt suurel määral sellest, kui suures osas me tunneme, et meil enda elu üle kontroll on. Siis ei juhi sind mingid reeglid, mis on su alateadvuses ja mida sa ise üldse ei teadvustagi, vaid haarad kontrolli enda kätte, teed ise endale reeglid ja juhid ise enda elu.

Reegleid saab ise ümber teha, sest niikuinii on need meie endi poolt välja mõeldud. Mõnikord on meil ka kellegi teise reeglid, mille me oleme enda omaks teinud (näiteks vanemate või ühiskonna reeglid) ning siis saab teha teadliku otsuse ja vaadata, kas need reeglid on minu suhtes üldse toetavad või mitte. Kui need kellegi teise reeglid ei ole üldse mind toetavad või minu tõelise olemusega kooskõlas, siis saab teha otsuse nendel vanadel reeglitel minna lasta ning teha ise endale uued ja sobivamad reeglid.

Tegin üks päev just kirjalikult ühte harjutust. Mind on nimelt pikka aega kummitanud uskumus, et ma pole piisavalt hea. Nüüdseks olen sellest uskumusest küll suures osas lahti saanud, aga mõtlesin huvi pärast kirja panna, mis reeglid mul selle uskumusega seoses varasemalt olnud on. Enda üllatuseks sain kokku kuskil viis vihikulehekülge igasuguseid reegleid, mis olid päris karmid ja mida oli väga lihtne täita. Pole siis ime, et ma uskusin pikka aega, et see uskumus oli tõsi, sest sellele oli niivõrd lihtne kinnitust leida. Noppisin välja mõned näited.

Ma ei ole piisavalt hea siis, kui:
  1. ma tunnen ennast väsinuna ja kui mu enesetunne ei ole hea.
  2. inimesed mind ignoreerivad ja minust välja ei tee.
  3. ma näen kedagi, kelle suhtes ma tunnen, et ta on minust tähtsam.
  4. inimesed mind ründavad või halvasti kohtlevad.
  5. inimesed kohtlevad mind, nagu ma ei oleks oluline.
  6. inimesed minu seltskonda väldivad.
  7. inimesed minu soovidega ei arvesta.
  8. inimesed mind kamandavad ja mulle korraldusi jagavad.
  9. keegi ütleb, et asjad ei ole nii, nagu ma väidan.
  10. ma tunnen ennast kurvana.
  11. ma tunnen süütunnet.
  12. ma tunnen ennast abituna.
  13. ma tunnen ennast kasutuna.
  14. keegi mind kritiseerib ja mind hukka mõistab.
  15. mul on midagi tegemata.
  16. ma millegi üle muretsen ja ärevust tunnen.
  17. midagi on valesti.
  18. asjad ei lähe nii, nagu ma olin enda peas mõelnud.
  19. mind ei väärtustata ja ei tunnustata selle eest, kui ma olen midagi kasulikku teinud....
Neid reegleid võiks jäädagi siia kirjutama - noppisin nendest ainult mõned välja. Ime kah siis, et ma tundsin, et ma piisavalt hea ei ole, kui neid reegleid on niivõrd palju ja piisab ainult, et üks nendest asjadest juhtuks. Kui neid reegleid aga nii palju on, siis milline on tõenäosus, et üks nendest asjadest kindlasti juhtub ja ma saan kinnitust sellele, et ma piisavalt hea ei ole? 100% !!!

Mõtlesin, et teen selle uskumuse reeglid ka ümber - õnnestumise reeglid hästi lihtsaks ning ebaõnnestumise reeglid hästi raskeks.

Üheks õnnestumise nipiks on näiteks see, et lisada tingimuste lausesse sõnad "iga kord" ning "VÕI". Kindlasti võiks tingimusteks määrata sellised asjad, mis sõltuvad sinust endast mitte teistest ning mida sa ise kontrollida saad. Nii ei sõltu sinu väärtusetunne kellestki teisest.

N: Ma olen piisavalt hea iga kord:
  1. kui ma endale teadvustan, et ma olen piisavalt hea just täpselt sellinena, nagu ma olen VÕI
  2. kui ma teen midagi sellist, et areneda VÕI
  3. kui ma oma vigadest õpin VÕI
  4. kui ma kedagi abistan VÕI
  5. kui ma kellelegi kasulik või vajalik olen VÕI
  6. kui ma teen midagi sellist, et enda enesetunnet parandada VÕI
  7. kui ma teen midagi enda heaks VÕI
  8. kui ma teen midagi sellist, et enda elu paremaks muuta VÕI
  9. kui ma teen mõne heateo VÕI
  10. kui ma kedagi tunnustan VÕI
  11. kui ma näitan enda tänutunnet VÕI
  12. kui ma teen midagi paremaks VÕI  jne. jne.

Ebaõnnestumise reeglid.

Ma ei ole piisavalt hea ainult siis, kui ma tunnen iga päev ja kogu aeg pidevat ja ebatervet väärtusetuse tunnet, ma ei tee mitte kunagi midagi selleks, et enda enesetunnet parandada ja kui ma ei mõista mitte kunagi, et tegelikult olen ma piisavalt hea juba praegu täpselt sellisena, nagu ma olen.

Ebaõnnestumise reeglid võiks teha meeletult raskeks ja kasutada sõnastuses selliseid sõnu nagu "ainult siis", "iga päev ja kogu aeg", "pidevat ja ebatervet",  "ja", "mitte kunagi" ning lõppu võiks panna mingi lahenduse, mis selle uskumuse ära nulliks.

Kui õnnestumise reeglid on hästi lihtsad ja ebaõnnestumise reeglid hästi karmid, siis on palju lihtsam pidevalt elust rõõmu tunda ning palju kergem on õnnelik olla. Mis on nii elul viga?
Tasukski kõik enda reeglid üle vaadata, mis mul asjade kohta on ning kui need mind ei teeni, siis ära muuta.

Tegin Floridas peale koolitust samal teemal ka ühe väikese videolõigu:


Inimeste 6 põhivajadust

Üks igivana küsimus paelub inimesi juba aegade algusest: "Miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad?". Miks mõni inimene on teiste suhtes vihane ja kuri ning teine tohutult lahke ja abivalmis?
Kui õppida tundma inimeste vajaduste süsteemi, on vastus üllatavalt lihtne: meie emotsionaalsed ja hingelised vajadused ning see, millisel moel me õpime neid rahuldama.
Need vajadused on meile evolutsiooni poolt sügavale sisse programmeeritud ning me lihtsalt peame neid täitma ükskõik mis moel - me lihtsalt ei suuda teistmoodi. Küsimus ongi, kuidas me valime seda teha - kas positiivsel või negatiivsel moel ning millised vajadused me esikohale paneme. See kõik mõjutabki tohutult meie elukvaliteeti ning suhteid. 
Kui mõistad, mis on inimeste käitumise taga, ei võta sa enam kõike nii isiklikult - saad aru, et ta teeb seda ainult oma vajaduste rahuldamiseks. Samuti hakkad mõistma enda käitumist ning kuidas sa iseennast saboteerid, kui neid vajadusi negatiivsel moel rahuldad. 
Kui mõni inimene vahel väga veidralt käitub, on hea endalt küsida: "Millist vajadust ta sellise käitumisega praegu rahuldab?" - ja pilt saab suure tõenäosusega kohe palju-palju selgemaks. Abiks on ka pidevalt ennast kõrvalt jälgida ning küsida: "Millist vajadust ma ise praegu sellise käitumisega rahuldasin?".
Inimesed on nõus vajaduste täitmise nimel isegi oma väärtustest loobuma. Pole siis ime, kui me vahel teiste käitumist ei mõista, sest see pole kuidagi loogiline.
Oluline ongi saada oma emotsionaalsetest vajadustest teadlikuks ning teha valik rahuldada neid sellisel moel, mis meid iseenast ei saboteeriks ning ka suhteid teistega ei kahjustaks. Sa võid ju oma vajadusi negatiivsel moel rahuldada saades korraks hea tunde, aga kui sa sellega pikas plaanis iseendale auku kaevad, ei ole see kuigi mõistlik tegevus.
Sageli rahuldame ühe käitumisega mitut vajadust korraga ning kui inimene rahuldab mingi tegevusega ühekorraga vähemalt kolme vajadust, satub ta sellest käitumisest väga tugevasse sõltuvusse.
Meil on vaja kõiki neid vajadusi iga hinna eest rahuldada. Vali neid vajadusi rahuldada teadlikult ja positiivsel moel, muidu hakkad seda tegema alateadlikult ja negatiivsel moel. Siis ei juhi need vajadused sind, vaid sina juhid neid ise.

Meie neli emotsionaalset vajadust on: 
  • Vajadus olla tähtis ja oluline (Significance) 
  • Kindlusetunne (Certainty)
  • Vaheldus (Uncertainty/Variety)
  • Armastus ja emotsiaalne side (Connection/Love)
ning kaks hingelist vajadust on:
  • Areng (Growth)
  • Panus ühiskonda (Contribution)        

Vaatamegi neid vajadusi nüüd ükshaaval ning kuidas on neid võimalik rahuldada positiivsel ja negatiivsel moel.

Tähtsusevajadus (Significance)

Meil kõigil on vajadus olla tähtis ja oluline. Mõni soovib saada tunnustust ja heakskiitu, mõni soovib töötada kõrgel ametikohal, mõni sõita uhke autoga.
Mõnikord, kui keegi tunneb ennast tühisena, siis rahuldab ta oma tähtsusevajadust saades äkitselt väga vihaseks ja teisi rünnates - sellega kaitseb ta enda tähtsusetunnet. Mõni rahuldab enda tähtsusevajadust sellega, kui keegi talle pidevalt tähelepanu pöörab ja temaga tegeleb. Mõni teeb ennast tähtsaks sellega, kui räägib, kui suured probleemid tal ikka on. Mõni kirub poliitikuid ja teeb teisi maha.
Kui rahuldada enda tähtsusevajadust positiivsel moel, on sellel positiivsed tagajärjed nii endale kui ümbritsevatele inimestele, kui aga negatiivsel moel, kahjustab see nii teisi inimesi kui pikas plaanis ka iseennast. Toon mõned näited:

POSITIIVNE
  • Panen ennast väga kenasti ja elegantselt riidesse ja tunnen end seeläbi hästi ning kõrge staatusega.
  • Olen teistele inimestele kasulik ja vajalik ning tunnen end seeläbi olulisena.
  • Olen töö juures hästi tubli ja edasipüüdlik ning liigun karjääriredelil ülespoole ilma teisi kahjustamata.
  • Annan teistele inimestele oma teadmisi edasi
  • Abistan kedagi
  • Edu saavutamine

NEGATIIVNE

  • Ründan, alandan ja naeruvääristan teisi inimesi ning teen ennast seeläbi nendest tähtsamaks - tavaliselt ka selleks, et enda tühisust kompenseerida.
  • Hukkamõist ja kritiseerimine - kritiseerin teisi inimesi, et ise ennast tähtsamana tunda.
  • Otsin inimestes vigu, et nende väärtust kahandada.
  •  Annan inimestele märku, et olen mingist nende üritusest väga-väga huvitatud. Tavaliselt inimesed kutsuvad mind siis sellele üritusele (tunnen ennast tähtsana) ja siis ütlen neile, et vabandust, aga ma ei saa ikkagi tulla - mul on jube palju tegemist ja muid hoopis palju tähtsamaid asju (tunnen ennast veel kord tähtsana). Selle tagajärjel võib ennast korraks jube tähtsana tunda, aga lõpuks ei taha mind keegi enam kuskile kutsuda, sest kes see ikka tahab kutsuda sellist inimest, kes neile pidevalt ära ütleb ja neid mitteolulisena kohtleb.
  • Pargin enda bemmi risti üle kahe parkimiskoha - mulle on see lubatud, sest ma olen teistest palju tähtsam ja siis peavad teised minuga arvestama ja minust sõltuma ja tunnen end jällegi tähtsana.
  • Kamandan teisi ja annan neile korraldusi - siis ma näitan neile, et olen nendest palju tähtsam ning ühtlasi kaitsen ennast ka selle eest, et ma teistest vähemtähtis oleks. 
  • Ignoreerin teisi inimesi ja tõrjun nad eemale, et ennast nendest tähtsamana tunda.
  • Kohtlen teisi inimesi, nagu nad ei oleks olulised.
  • Õpetan teisi inimesi, mida nad tegema peavad ja käitun, justkui ma oleksin teistest targem.

Kindlusetunne (Certainty)

Me kõik tahame end tunda turvaliselt - et söök oleks laual, katus pea kohal ning arved tasutud. Vahel, kui me ei saa väliseid tegureid kontrollida, saavutame kindlusetunde mõeldes helgele tulevikule.

POSITIIVNE
  • Käin korralikult tööl ja teenin raha, et leib oleks laual ning katus pea kohal ja korralikud riided seljas.
  • Eluohtlikest riskidest kõrvale hoidmine.
  • Hoolitsen enda tervise eest, et ei peaks tundma end väsinud ja jõuetuna - vastupidi, et tunda ennast energilise- ning enesekindlana.
  • Saan enda enesekindluse sisemistest põhimõtetest ja õilsatest väärtustest lähtudes.
  • Ettevalmistumine
NEGATIIVNE
  • Oma unistuste poole mitte püüdlemine ja tuttavast hetkeolukorrast kinnihoidmine, sest äkki ma ebaõnnestun ja juhtub midagi, millega ma toime ei tule (kardan tundmatust).
  • Kehvadest suhetest kinni hoidmine, sest äkki ma ei leia kedagi teist.
  • Kehvast töökohast kinnihoidmine.
  • Ei tee uute inimestega tutvust ja ei lähene võõrastele, kes mulle meeldivad, et kaitsta enda enesehinnangut ning kaitsta end eemaletõukamise eest.
  • Ei avalda avalikult enda arvamust - siis ei saa keegi mind rünnata
  • Hoian teiste inimeste ees oma armastust tagasi - siis mul on nende üle kontroll ja võim ja nad teevad seda, mida ma tahan (sobib ühtlasi ka Significance`i alla ehk täidab kahte vajadust korraga).
Tavaliselt on meil esikohal kaks vajadust. Kui panna tähtsusevajadus ja kindlusetunne esikohale - eriti just negatiivsel moel, on suhteliselt garanteeritud, et tagajärjeks on õnnetu elu ning väga kehvad suhted. Seega, kui soovid olla õnnelikum, oleks soovitatav valida esikohale mõned muud vajadused või siis vähemalt valida rahuldada neid positiivsel moel.    

 
Vaheldus (Variety)

Vaheldus hoiab elu põnevana ning ei lase tekkida rutiinil. Mõni otsib vaheldust reisides, mõni proovib erinevaid toite, mõnele meeldib teisi provotseerida - jube põnev on ju näha, kuidas keegi reageerib ja siis saab temalt täit tähelepanu ka. 
Kui inimestel on esikohal erinevad vajadused, võivad selle baasilt üsna lihtsasti tekkida konfliktid. Näiteks, kui üks inimene tahab, et asjad oleksid alati korras ja struktureeritud (kindlusetunde vajadus) ja teine tahab kogu aeg teha kõike uutmoodi (vaheldus), võivad need kaks inimest suhteliselt kiiresti omavahel tülli minna. 

POSITIIVNE
  • Proovin pidevalt uusi asju ja seeläbi avastan enda ellu uusi ägedaid kohti, elamusi ja inimesi. Leian seetõttu enda ellu rohkem asju, mis mulle meeldivad ning ühtlasi ka arenen tohutult.
  • Võtan kaalutletud riske ning püüdlen oma unistuste poole teadmata, kas õnnestun või mitte. Seetõttu saavutangi sageli oma eesmärgid, arenen väga kiiresti, saan üle oma hirmudest ja piirangutest ning iga kord, kui olen midagi saavutanud, tõusevad enesekindlus ning usk endasse.
  • Reisimine
  • Uute kontaktide loomine
  • Õppimine ja koolitustel osalemine
  • Meelelahutus
NEGATIIVNE
  • Katsetamine erinevate narkootikumidega, et saada uusi kogemusi ning põgeneda argielu rutiini ning probleemide eest. Võin seetõttu saada küll uue huvitava elamuse, kuid pikas plaanis tõmban enda tulevikuperspektiividele kriipsu peale.
  • Eluohtlike riskide võtmine ning oma elu ohtu seadmine.


Armastus ning emotsionaalne side (Love and connection)
Me kõik vajame armastust nagu õhku - see on üks meie põhivajadusi. Selle nimel on inimesed nõus läbima tuhandeid kilomeetreid ning vahel lausa ka tapma.
Kui sa annad armastust teistele inimestele, siis tunned seda ka ise.
POSITIIVNE
  • Proovin inimesi alati mõista ja nendega samastuda - mõjub väga hästi suhetele teiste inimestega.
  • Üritan mõista, millised on inimeste vajadused ning pakun neile seda, mida nad vajavad- tagajärjeks soovivad teised inimesed ka mind hästi kohelda ning mul on palju paremad suhted.
  • Olen teiste vastu lahke ja hooliv.
  • Püüan abivajajaid aidata.

NEGATIIVNE
  • Kui mu partner ei näita minu suhtes ülesse erilist hoolivust ega tähelepanu, siis tõmban kättemaksuks ka enda hoolivuse tagasi - siis hakkab ta mulle kohe uuesti tähelepanu pöörama ja minu järel jooksma. Korraks võib see ju hea tunde tekitada, aga pikas plaanis kahjustab tohutult suhet.
  • Lasen teistel inimestel ennast teenindada, enda heaks midagi teha ja annan neile korraldusi - kui nad minu heaks midagi teevad, siis tunnen, et minust hoolitakse.
  • Tekitan igast tühisest asjast suure probleemi, et tähelepanu saada ja et inimesed minuga tegeleksid.

HINGELISED VAJADUSED - areng ja panustamine

Tony Robbins räägib, et inimene saab elada tõeliselt õnnelikku ja rahuldustpakkuvat elu vaid siis, kui ei pane esikohale enda emotsionaalseid vajadusi, mis pakuvad rahuldust vaid lühiajaliselt, vaid hingelisi vajadusi, mis pakuvad rahuldust ka pikaks ajaks.
Kui sa ei arene, siis taandarened.
Suurimat eneseteostust ja rahulolu saad tunda teisi inimesi aidates ning siis, kui paned enda ainulaadsed anded ühiskonna hüvanguks tööle.


laupäev, 1. detsember 2018

Kuidas tõsta enda produktiivsust 2

Oled sa pidevalt stressis ja ületöötanud?
Oled sa õhtuti voodis niimoodi vedelenud, et und ei tule ja mõtled tegemata asjadele?
Kas vaevled pidevalt selle käes, et rabad päev otsa igasuguseid asjatoimetusi teha, aga justkui midagi ei saaks tehtud?

  Kirjutasin mõnda aega tagasi blogipostituse sellel teemal, kuidas olla oluliselt produktiivsem kasutades 80/20 reeglit (seda saab lugeda siin). 
 Nüüd aga vaatasin kuulsa internetiguru Eben Pagani produktiivsusprogrammi tutvustavat webinari, kust sain päris häid lisamõtteid selle kohta, kuidas enda produktiivsust oluliselt tõsta. See webinar oli päris hea - täitsa soovitan (webinar ise on tasuta, lõpus pakutakse sedasama produktiivsusprogrammi müüa). Kui on huvi vaadata, siis registreeruda saad siin.
(Igaks juhuks selline märkus, et webinarile registreerumisel e-mailile linki ei tule, vaid seesama registreerumise aken tuleb lihtsalt lahti jätta ning oodata aega, mil webinar pihta hakkab.)

 Kui aga vaadata ei viitsi, siis tegin sellest webinarist mõned märkmed, mida jagangi selles blogipostituses.

 Nimelt on tänapäeva nutiajastul tohutu probleem sellega, et meie tähelepanu hüpleb väga lühikese ajavahemiku jooksul pidevalt ühelt teemalt teisele ning see lõhub ära meie fookuse ja keskendumisvõime. Paljudel inimestel tekib illusioon, et mitme asja korraga tegemisel oleme hästi produktiivsed ja saame mitu asja korraga tehtud, aga tegelikult ei suuda me mitut asja tehes korralikult keskenduda ning me ei suuda tähelepanu ümberlülitamisel enam uuesti fookust korralikult tagasi tuua. Tihti tulevad siis ka vead sisse, sest me ei ole ühele tegevusele süvenenud ning hiljem tuleb kulutada veelgi lisaaega, et neid vigu parandada. Isegi kui oleme ühele tegevusele meeletult süvenenud ning keegi äkitselt ruumi sisse ilmub ja tähelepanu eemale juhib, siis kulub meil kuskil 15-20 minutit, et endine keskendumisvõime tagasi saada. Selleks, et olla produktiivne, on aga keskendumine ülimalt oluline. Multitaskimisel väheneb oluliselt mälu salvestamisvõime.

 Ilmselt olete vahel kogenud seda flow tunnet, mil olete mõnikord niivõrd keskendunud, et ajataju kaob täiesti ära ning töö tegemine sujub lausa lennates. Lahendus peitubki sellises flow tekitamises.



Seda flowd aitavad suuresti tekitada kaks tegurit:

1. Sellise asjaga tegelemine, mis on tõeliselt põnev ja mille tegemist sa naudid.
Kui sa teed midagi sellist, mida sa tõeliselt naudid, siis ei tundu see justkui nagu töö, sa teed seda hea meelega ning ei pea selle tegemiseks tahtejõudu rakendama. Siis on ülilihtne keskenduda ning aeg lausa lendab tööd tehes.

2. Taastumine.
Ilmselt tundub see kuidagi loomuvastane, et kui ma vahepeal puhkan ja "mängin", siis see aeg läheb justkui raisku ning ma saaksin samal ajal midagi kasulikku teha. Tegelikult toob väikene taastumiseks kulutatud lisaaeg aga tohutu tootlikkuse ja aitab restarti teha. Väikene sissemakse, aga suur tootlus. Kui sa oled värske ja väljapuhanud, siis ei ole mitte mingisugust probleemi kohe asja kallale asuda ning elu väljakutsetele otsa vaadata. Siis on palju lihtsam ka olulisele keskenduda ning mitte tegeleda vältimise ja edasilükkamisega.
 Taastumiseks tasub teha igasuguseid lõõgastavaid tegevusi, näiteks jooga, meditatsioon, hingamisharjutused, looduses jalutamine.

 Sellega seoses meenub mulle üks lugu, mida lugesin Dale Carnegie raamatust "Lõpeta muretsemine ja hakka elama".
Nimelt ühes terasetootmise ettevõttes jälgiti füüsilist tööd tegevaid tehasetöölisi, kes tõstsid 
autodele raskeid teraslatte. Iga mees suutis vahetpidamata järjest tööd tehes lõunaks auto peale laduda keskmiselt 12,5 tonni teraslatte ning oli peale seda nii väsinud, et ei jaksanud enam lillegi liigutada. Siis tehti üks eksperiment, kus üks töötaja ladus teraslatte ning nii pea, kui tundis, et väsimus hakkab tekkima, tegi kohe pausi ja puhkas. Tunni aja sees tegi ta tööd kõigest 26 minutit ja siis puhkas 34 minutit - ehk ta puhkas rohkem, kui tegi tööd, aga päeva lõpuks jõudis ta autodele laduda 47 tonni terast! See on peaaegu 4 korda rohkem!!! Mitte 10% ega 25 % vaid 4 korda!!! Täiesti uskumatu! Ja päeva lõpus ei olnud ta üldse nii väsinud kui teised töötajad, kes ladusid 12,5 tonni. Niivõrd oluline on lihtsalt vahepeal puhkamine ja taastumine.


 Eben Pagan pakub produktiivsuse tõstmiseks välja lisaks veel 60-60-30 lahenduse. Nimelt soovitab ta jagada töötegemise tunniajalisteks juppideks, sest inimene suudabki väga keskendunult tööd teha ainult kuskil tund aega kuni poolteist tundi järjest. Seejärel tuleks kahe tunniajalise töötegemise lõigu järel teha pooletunnine paus, mille ajaks lülitada ennast tööst täiesti välja ning teha midagi taastavat (näiteks kerge snäkk, uinak, jalutuskäik vms.).
Erinevate tunniajaliste lõikude ajal võiks töödeks valida erineva sisuga ülesanded - siis ei tüdine aju ühest teemast liiga ära ning tähelepanu ei hakka hajuma. Samuti soovitab ta esimeselt tunnilt teisele üle minnes võtta väikene lisa-hingetõmbepaus kuskil 5 minutit, mis aitab paremini  järgmisele tegevusele ümber lülituda.
Neid 60-60-30 tegevusi võib niimoodi päris mitu tükki üksteise otsa laduda enne, kui väsimus jõuab tekkida. 
Kui oled tekitanud endale harjumuse teha tööd selliste keskendunud lõikude kaupa, oled lõpuks ilmselt ise ka imestunud, kui palju oled jõudnud ära teha.

 Suurim produktiivsuse röövel ongi igasugused segajad. Kui vähegi võimalik, siis tasuks töötegemise ajaks ennast ümbritsevast keskkonnast täiesti eraldada ning igasugused segajad (telefon) ja notificationid välja lülitada.

  Veel soovitab ta keskenduda sellistele tegevustele, mis annavad kõige suuremat mõju (80/20 reegel) ning asjadele, millel on kasulik mõju just pikas plaanis (mis mõjutavad tervist, finantse ja suhteid näiteks). Lihtsalt tee iga päev natukene paremaid valikuid. Näiteks kui on magusaisu, siis vali koogi asemel banaan. Kui muuta selline valikute tegemine harjumuseks, siis pikas plaanis on sellel tohutu mõju.

  Selleks, et mingi tegevus muutuks automaatseks ning võtaks vähem aega ja energiat, on soovitatav endale sellistest headest tegevustest tekitada järjepidevus ning harjumus. Siis ei pea mõne aja pärast enam tahtejõudu üldse rakendama, vaid teed neid automaatselt juba harjumusest.

Jätan siia veel selle webinari lingi.


Kuidas saada üle uskumusest, et ma ei ole piisavalt hea?

Tony Robbins õpetab, et inimestel on kaks kõige suuremat hirmu:
  1. Ma ei ole piisavalt hea.
  2. Kui ma pole piisavalt hea, siis järelikult mind ei armastata.
Need hirmud juhivad meid kogu elu ning on paljude kannatuste põhjustajateks.
Hirmudel on omadus tõeks saada, sest just sellepärast, et me mingit asja kardame, hakkame hirmu ajendil teatud viisil käituma (sageli teeme rumalaid otsuseid) ning tihti just selle käitumise tagajärjel saabki see hirm tõeks.
N: Näeme politseiautot ja kardame trahvi saada ja seetõttu keskendume sellele politseiautole nii väga, et ei näe tee ääres ootavat jalakäijat ja just sellepärast peatab politsei meid kinni, et me jalakäijat üle tee ei lasknud.

Aga kust see kartus üldse pärit on?
Miks me kardame paaniliselt seda, et me piisavalt head ei ole?

Kõik saab alguse lapsepõlvest.
Üles kasvades vajame meeletult oma vanemate heakskiitu, sest meie ellujäämine sõltub nendest otseselt.
Üritame olla neile iga hinna eest meele järele, sest kui vanematel peaks meist kõrini saama ja nad peaksid meid hülgama, siis eelajalooliselt ei oleks meil olnud mingit lootust ellu jääda.
See hirm ongi meie alateadvusesse evolutsiooni käigus nii sügavalt juurdunud, sest see hirm aitas meil ellu jääda.
Kui meie vanemad meid mingil põhjusel karistavad, kritiseerivad või hukka mõistavad, siis õpime üsna kiiresti ära, et selline käitumine või omadus meie juures ei ole aktsepteeritav ning hakkame seda omadust iseenda puhul karistama ning alla suruma. Ütleme endale, et see osa meist ei ole aktsepteeritav ning me ei tohi sellised olla. Ja kui me oleme sellised, siis me ei ole piisavalt head ning ei ole armastust väärt.
Seepärast ei suuda me iseendas mingeid omadusi või käitumist aktsepteerida, sest oleme veendunud, et sellised omadused jätavad meid armastusest ilma ning alateadvuses tähendab armastusest ilma jäämine hukkumist.
Kui me aga nüüd täiskasvanuna ikkagi neid omadusi alla surume ja iseennast ei aktsepteeri, põhjustab see sageli emotsioonide allasurumist, iseenda vihkamist ning iseenda saboteerimist. Allasurutud emotsioonid hakkavad lõpuks põhjustama kehalisi vaevusi ja haigusi.
Kuidas sellest enesehävituslikust käitumisest aga vabaneda?
Lahendus peitub aktsepteerimises. Iseenda omaduste ja emotsioonide aktsepteerimises.
Kuidas seda aga teha?
Kui meil kerkib ülesse mingi negatiivne emotsioon, hakkame seda sageli alla suruma, sest esiteks ei suuda me seda endas aktsepteerida ja teiseks ei ole meil sageli selle negatiivse emotsiooniga toimetulemiseks mingit toimetulekumehhanismi ja kardame, et see emotsioon muutub liiga suureks ja me ei suuda seda enam taltsutada, kaotame kontrolli, langeme depressiooni ning muutume tegutsemisvõimetuks.
Meil puudub võime enda emotsioonidega toime tulla.
Mis on siis lahendus?
Siin peitub paradoks, sest lahendus peitub hoopis nende emotsioonide tundmises.
See pole kindlasti lihtne, sest negatiivsetele mõtetele ja tunnetele otsavaatamine nõuab meeletult julgust ja eneseületust.
Kardame, et need emotsioonid muutuvad nii võimsaks, et me ei suuda enam nendega toime tulla. Tegelikkuses suurenevad need emotsioonid ainult mingi teatud maani ning kui me neid alla ei hakka suruma ja lihtsalt laseme neil olla (ei suru alla, ei võitle ja ei põgene ja lihtsalt aktsepteerime ja jälgime neid neutraalselt), siis ühel hetkel hakkab nende intensiivsus vaibuma ning nad hajuvad ise ära.
Ehk siis lahendus peitub aktsepteerimises ja minnalaskmises.
Enda aktsepteerimises sellisena, nagu sa oled ning enda emotsioonide aktsepteerimises ja läbitundmises.

Käin veel korra üle, kuidas see protsess käib.

Kui mingi negatiivne emotsioon kerkib ülesse, siis:

  1. Ära suru seda emotsiooni alla, ära võitle ja ära põgene - lihtsalt tunne seda.
  2. Jälgi seda emotsiooni lahke emaliku armastusega: kus ta sinu kehas asub? Kas ta paisub suuremaks või kahaneb? Kas sellel emotsioonil on mingi värv? Kas ta muutub? Kas selle emotsiooni asukoht kehas muutub? Lihtsalt jälgi.
  3. Ära mõista seda emotsiooni hukka, ära anna hinnanguid, ära karista ennast selle emotsiooni tundmise eest. Lihtsalt jälgi seda hoolega.
  4. Tihti kipub negatiivne emotsioon hinge kinni suruma - proovi lihtsalt rahulikult ja sügavalt sisse ja välja hingata, kuni see emotsioon lõpuks vaibuma hakkab.
  5. Lase sellel protsessil lihtsalt lõpuni kulgeda ning kui tunned, et emotsiooni tugevus on juba peaaegu et vaibunud, siis kujutle, kuidas sa hingad selle emotsiooni endast välja näiteks valge auruna või siis musta suitsuna.
Ja siis lõpuks toimubki kergendustunne. :)

Kuna tihti on mingid minevikumälestused talletatud kehasse mõtte ja emotsiooni komplektina, siis peale selle emotsiooni läbitundmist kaovad tavaliselt ka need negatiivsed mõtted, mis selle emotsiooniga seotud olid ning meie elu muutub palju positiivsemaks.
Kui nüüd need negatiivsed omadused endas lihtsalt läbi tunda, neile julgelt vastu astuda ja neid aktsepteerida, siis hakkame ennast palju rohkem aktsepteerima täpselt sellisena, nagu me oleme ning lõpuks õpime ennast armastama ning saame üle sellest uskumusest, et me ei ole piisavalt head (sest see uskumus on seotud mingite omadustega, mida meil enda arvates ei tohi olla, sest vastasel korral ei ole me armastust väärt).
---------------------------------------------------------------------------------
P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.

Andekspalumise kunst e. vabanduste viis keelt

  Koolitustel käies olen mitmeid kordi kuulnud edukaid inimesi lausumas: "Selleks, et saada edukaks, on üheks väga oluliseks oskuseks õppimine andestama ja minna laskma. See aitab elus palju kiiremini edasi minna."


 Mul endal on väga pikka aega olnud suuri raskusi andekspalumise ja andestamisega. Meie peres ei olnud see lihtsalt kombeks. Kuna me õpime alguses kõike oma vanematelt, siis õpime ka vabandamist või andestamast oma vanematelt ning jäljendame neid. Mõni asi tundub niivõrd võõras, sest keegi pole sellest kunagi midagi rääkinud.

 Mõistusega sain sellest küll aru, kui oluline ja vajalik andestamine on, aga emotsionaalselt on lahtilaskmine kuidagi jube raske. Arvasin, et kui ma kellegi peale vimma pean, siis maksan talle sellega justkui kätte, et ta mulle liiga tegi ja panen teda sellega halvasti tundma. Tegelikkuses aga tunnen hoopis mina ise ennast halvasti. See on umbes sama hea, et joon mürki ja siis loodan, et keegi teine sureb ära. Me tahame teisi oma tegude eest maksma panna ja siis karistuseks oleme nende peale pahased lootuses, et nad ennast parandavad.

 Teine inimene aga võib-olla isegi ei tea, et ma tema peale vimma pean, ent mina muudkui marineerin, lootuses teda vastutasuks kannatama panna - tegelikult olen ainult mina see, kes selle tagajärjel kannatab. Kättemaks on lihtsalt jube hea viis teisi süüdistada ja vastutus kellegi teise õlgadele lükata - siis ma ei pea ise enda tunnete ja tõlgenduse eest endale vastutust võtma. Uuringute järgi lülitab 1 minut vihane olemist immuunsuse 4-5 tunniks välja ning pikaaegne negatiivsuses olemine toodab stressihormooni kortisooli, mis hakkab lõpuks tervist kahjustama.

 Andestamine on puhtalt iseenda jaoks - see aitab enda südant tervendada. See ei tähenda ilmtingimata asjadega leppimist ja tolereerimist ja nende edasi kannatamist - see on puhtalt olukorrast lahtilaskmine selleks, et edasi liikuda.

 Eestis hakati hiljuti korraldama andestamise töötubasid. Käisin huvi pärast ühel töötoal ära ja peale seda tundsin, et mingi koorem oleks justkui hingelt ära saadud. Üllatava kõrvaltoimena märkasin, et mingid piirangud ja blokid kadusid justkui ära ning julgesin ennast ja oma tegemisi avalikult rohkem reklaamida ning julgemalt igasuguseid asju proovida ja ette võtta.

 Südame loomulik olek on armastada ja lubada ka ennast armastada. Süda ei saa aga avaneda, kui see on haavatud ja katki. Mida katkisem on süda, seda kergem on haiget saada. Selleks, et julgeda enda südant avada, on vaja oma vanad haavad enne tervendada. Andestamise ring aitab seda teha.



 Panen selle andestamise ringi FB lehe lingi ka siia, kust saab ürituste toimumise kohta silma peal hoida: https://www.facebook.com/andestamisering/. Need töötoad on suhteliselt odavad (kuskil 10-15 €), aga investeeringu tulusus mäekõrgune: süda on hiljem väga tänulik.

 Kui sa tahad, et sul oleks armastav ja rahuldustpakkuv suhe, on kindlasti vaja tunda, et sind armastatakse ja hinnatakse.

Selleks on väga oluline:
1. Õppida tundma partneri armastusekeeli (selle kohta kirjutasin siin)
2. Õppida oma vigu heastama.

 Aeg-ajalt teeme midagi rumalat ja teeme sellega teistele inimestele haiget - kas siis tahtlikult või tahtmatult.

 Selleks, et meil oleksid head suhted, on vaja aga õppida ka vabandust paluma.

 Me saame elus seda, mida me usume, et me väärime.
Kui tunneme, et oleme minevikus kellelegi liiga teinud ja ei ole seda heastanud, siis hakkame ennast alateadlikult selle eest karistama ja ütleme endale, et me ei vääri edu ning head elu selle eest, mida kunagi teinud oleme.

 Seepärast ongi niivõrd oluline õppida ka ise vabandust paluma ja enda väärtegusid lunastama, sest muidu hakkame iseennast saboteerima ja keelame endale õnnelik olla.



 Inimesed tunnevad väga erineval moel, et nende ees on siiralt vabandust palutud. Kui keegi ütleb lihtsalt "Palun vabandust", aga sama kohtlemine jätkub edasi, siis tunneme, et ta ei mõelnud seda tõsiselt.

 Tuleb välja, et on olemas 5 erinevat viisi, kuidas inimesed tunnevad, et nende ees on päriselt vabandust palutud. Leidsin need vabanduste viis keelt Gary Chapmani raamatust "Armastuse viis keelt meestele".


Nendeks on:
1. Kahetsuse väljendamine.
 N: "Ma kahetsen, et ma seda ütlesin... Palun vabandust!"

2. Vastutuse võtmine (oma vea tunnistamine).
 "Ma eksisin - ma poleks pidanud seda tegema. See pole mitte kuidagi õigustatav. Palun vabandust!"

3. Heastamine
 "Palun vabandust, et ma sulle nii ütlesin! Kuidas ma saaksin selle sulle heastada?"

4. Siiras soov enda käitumist muuta.
 Sageli tunneme, et kui keegi meie ees vabandab, aga tema käitumine ei muutu, siis ta ei mõelnud seda tõsiselt. Mis kasu on tema vabandustest, kui tema käitumine ei muutu?
 Ootame, et ta siiralt kahetseks ning muudaks oma käitumist. Tunneme, et ta on siiras, kui ta on oma käitumist muutnud.

N: "Mulle ei meeldi see, et ma niiviisi ärritun, aga ma ei oska selles suhtes midagi ette võtta. Aita mind palun. Mida saaksin ma teha, et ma enam selle peale enam nii närvi ei läheks?"

5. Andestuse palumine
 Mõned inimesed tunnevad, et nende ees ei ole siiralt vabandust palutud, kui teine inimene ei ole öelnud sõnu: "Kas sa saaksid palun mulle andestada?". Lihtsalt sõnadest "Palun vabandust" kuidagi ei piisa - see ei tundu tema jaoks siiras.


reede, 9. november 2018

Raamatusoovitus – "12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma".




 Loen hetkel Roland Tokko raamatut „12 asja, mida koolis ei õpetatud, aga mida kõik peaksid teadma“ ja olen väga meeldivalt üllatunud, kui hea sisuga see raamat on.

 Olen ise enesearenguga juba umbes 15 aastat tegelenud, meeletult igasuguseid raamatuid lugenud, koolitustel ja seminaridel käinud, Youtube`i videosid vaadanud jne., aga iga peatüki juures olen ikka veel üllatunud, kui palju uut ja kasulikku olen siit teada saanud.

 Info on kuidagi hästi lühidalt ja tabavalt kokku võetud, aga tekst on samal ajal jäänud hästi lihtsasti ja kergesti loetavaks ja mõistetavaks.

 On tore, et keegi on oma 10 aasta jooksul omandatud teadmised ja kogemused ühte kohta kokku koondanud. See hoiab enda jaoks meeletult aega kokku, sest ei pea ise neid teadmisi kuskilt ilma pealt kokku koguma. Samuti aitab teiste edukate inimeste mõtteviisi lugemine ka enda mõtteviisi samale teele suunata.
 
 Kes veel ei tea, mis raamatuga on tegu, siis kajastatud on järgmised teemad (kopeerisin Edu Akadeemia lehelt):
 
Kutsumus/kirg

Igal inimesel on mingi eriline anne, milles ta on maailma parim. Leiad praktilisi nõuandeid ja harjutusi, mille abil sina oma ande üles leida saad.

Eesmärgid

Nõuanded, kuidas jõuad oma suurte ja väikeste eesmärkideni protsessi nautides, ilma et peaksid vere ninast välja punnitama.

Produktiivsus

Kuidas jõuda vähema ajaga rohkem ning samal ajal vabastada enda jaoks aega, mida täiel rinnal nautida.

Ettevõtlus

Kuidas muuta oma kutsumus ja kirg sissetulekuks, ilma et peaksid 24/7 rabama.

Suhted

Sinu eraellu võib tuua tähelepanuväärseid muutusi see, kui mõistad, kui erinevad tegelikult mees ja naine oma arusaamadelt ja käitumismustritelt on.

Energia

Selles peatükis leiad nõuandeid, et sul oleks märkimisväärselt rohkem energiat, sa püsiksid terve ilma rohtude ja arstideta ning saavutaksid oma ideaalse kehakaalu.

Mõju

Kuidas panna teised tahtma sinu ideede ja mõtetega kaasa tulla ning kuidas ennast müüa ja turundada.

Juhtimine

Mida tähendab olla tõeline liider, ilma et peaksid selleks omama juhi ametikohta.

Finantsid ja investeerimine

Sinu jaoks muutub kõik, kui su tegevuste valik ei sõltu enam sellest, kas ja kui palju sa tasustatud saad, vaid sellest, mis loob ühiskonna jaoks kõige rohkem väärtust ning samal ajal sind õnnelikuks teeb.

Eneseväljendus

Leiad nõuandeid, kuidas saada üle suurest lavahirmust ning anda oma olulist sõnumit edasi ennast selgelt väljendades ja seda tegevust nautides.

Spirituaalsus

Kuidas saavutada sisemine rahulolu ükskõik kui raskes seisus sa oled või missugusesse olukorda satud.

Motivatsioon

Kuidas ennast hoolimata välistest teguritest seesmiselt käimas hoida.


Panen siia alla ka lingi, kust raamatut osta saab ning laadida alla ka tasuta raamatu esimesed peatükid, et saada üldse aimu, mis laadi raamatuga on tegu ning kas see ka kõnetab:
https://www.eduakadeemia.ee/

Igaks juhuks mainin ka ära, et see raamatusoovitus on tulnud puhtalt minu initsiatiivist ning ei ole kellegi poolt tellitud. Usun siiralt, et see on tõeliselt hea ja väga kasulik raamat.


---------------------------------------------------------------------------------

P.S. Kui soovid hakata Mintoses investeerima, olen väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.