pühapäev, 15. märts 2020

Seisundi juhtimine

Oled sa kunagi olnud olukorras, kus iga pisasi meeletult ärritab ja tundub justkui tõsine probleem ja siis näiteks järgmisel hommikul tundub täpselt sama asi jällegi täiesti tühine?

Meie emotsionaalne seisund mõjutab tohutult seda, kuidas me maailma tajume ja olukordadele reageerime. See aga omakorda mõjutab, milliseid tulemusi me saame. Mõjutame oma emotsionaalse seisundiga mõistagi ka ennast ümbritsevaid inimesi.

Paremas seisundis olles teeme palju paremaid otsuseid ning rasked ülesanded muutuvad hoobilt kergemaks. Tavaliselt tekivad siis ka palju paremad ideed.
Enda seisundi eest on ülioluline hoolt kanda, sest see mõjutab tohutult seda, kuidas me olukordadele reageerime ning millise tähenduse me olukordadele anname.

Õppisin Tony Robbinsi koolitusel Unleash the Power Within, et seisund sõltub peamiselt kolmest tegurist: füsioloogia, fookus ja tähendus ning et seisundit on võimalik ise väga kiiresti muuta.
Enne mõne tähtsa otsuse tegemist või koosolekut tasub enda seisundiga kindlasti tööd teha.

1. FÜSIOLOOGIA

Meie kehaline enesetunne mõjutab väga palju seda, kuidas me ennast ka emotsionaalselt tunneme.
Kui muuta enda kehaasendit, muutub ka enesetunne. Näiteks kui seista 2 minutit järjest enesekindlas poosis, tuleb varsti ka enesetunne järgi.
Väga kiiresti mõjutab emotsionaalset seisundit intensiivne keha liigutamine: trenni tegemine, jooga, looduses jalutamine ja sügav hingamine.
Seetõttu tasub halva meeleolu korral minna trenni või teha hingamisharjutusi ning enesetunne läheb kohe palju paremaks.

2. FOOKUS


See, millele sa keskendud, selle tähtsus suureneb.
Kui pöörad tähelepanu probleemidele ning sellele, mis on halvasti ja valesti, mõjutab see ka enesetunnet negatiivses suunas.
Kui keskendud tänutundele, kaastundele ja sellele, mis su elus praegu hästi on, siis ka head asjad võimenduvad ning tekitavad positiivse tunde.
Su keha ei ole võimeline tundma korraga tänutunnet ja hirmu. Kui keskendud tänutundele, siis hirm kaob automaatselt ära.

Hetkel võib uudiseid jälgides väga kergesti jääda mulje, et maailma lõpp on kohe-kohe käes. Seega ehk pole praegu nii väga halb mõte uudistelehtedel käimist kasvõi natukenegi piirata.

3. TÄHENDUS, SÕNAKASUTUS

See, milliseid sõnu me kasutame ning millise tähenduse me olukordadele anname, mõjutab samuti väga palju emotsionaalset seisundit.
Tähendust ja fookust saab kiiresti muuta, kui harjutada “negatiivsetes” olukordades kvaliteetsemate küsimuste küsimist.

Küsi endalt näiteks selliseid küsimusi ja vaata, kuidas enesetunne muutub:
“Mis on selles olukorras head?”
“Mille suhtes on see hea võimalus?”
“Kuidas saaksin ma selle enda kasuks pöörata?”
“Mida saaksin ma sellest õppida?”
“On see probleem tegelikult suur või väike?”
“Kas ma tulen sellega toime?”
“Mida see veel võiks tähendada?”