Kust leida tõelist õnne?

“Ma olen õnnelik siis, kui ma leian endale lõpuks kaaslase…”

“Ma olen õnnelik siis, kui ma abiellun…”

“Ma olen õnnelik siis, kui ma kooli ära lõpetan…”

“Ma olen õnnelik siis, kui lapsed välja kolivad…”

“Ma olen õnnelik siis, kui ma lõpuks tööd leian…”

“Ma olen õnnelik siis, kui oma laenudest lahti saan…”

Me kõik tahame olla õnnelikud. Arvame, et saame õnnelikuks siis, kui meie soovid lõpuks täide lähevad. On sul aga juhtunud, et mõni soov lähebki täide, ent rõõmutunne sellest kestab vaid väga lühikest aega? Seejärel tuleb fookusesse mõni järgmine eesmärk, mida hakata taga ajama, mis seekord "kindlasti õnnelikuks teeb". Ja nii hoiamegi endal pidevalt nina ees seda tulevikus õnnelik olemine porgandit, et panna ennast mingite eesmärkide poole püüdlema, aga olgem ausad - ükski neist saavutustest meid tegelikult päriselt õnnelikuks ei tee.

Vaatasin hiljuti T. Harv Ekeri webinari õnnelikkuse teemal, mis mind väga kõnetas ja pani päris sügavalt mõtlema. Otsustasin seepeale, et vaatan selle webinari uuesti läbi ning teen sellest ka kokkuvõtte, et need teemad paremini kinnistuksid.

Soovitan seda webinari ka teistel vaadata. Lõpus müüakse küll ka järgmist toodet, kuid webinar ise oli siiski täis väga palju kasulikku sisu.

https://www.harveker.com/stah/invite/

Kõige tagamõte, mis me siin elus teeme, on tegelikult olla õnnelik. Proovime rohkem raha teenida, leida omale kaaslast ja toredaid sõpru - seda kõike selle nimel, et õnnelikum olla.

Meile on maast madalast õpetatud: selleks, et olla õnnelikum, peame midagi TEGEMA.

Webinarist selgus, et see on tegelikult vale lähenemine.

Teame ju omast käestki, et saavutused pakuvad rõõmu vaid lühikeseks ajaks ja siis hakkame kohe järgmist asja taga ajama ning ei lase endal eelmisestki saavutusest täielikult rõõmu tunda. Pidevalt on illusioon, et kui ma nüüd selle JÄRGMISE asja saavutan, siis olen õnnelik, aga siis ei lase me endal sellest saavutusest samuti rõõmu tunda ning hakkame jälle järgmist eesmärki taga ajama.

T. Harv Eker sai ühel hetkel miljonäriks, aga sellega ei kaasnenud sellist joovastavat õnnetunnet, mida ta lootnud oli. Seejärel müüs ta oma ettevõtte, mis tõi talle täieliku ajalise ja rahalise vabaduse, aga sellega ei kaasnenud samuti seda õnne ja rahulolu tunnet.

Selle peale sai Harv Eker aru, et midagi siin ei klapi, võttis aja maha ja hakkas tõsiselt uurima, et mis siis teeb üldse inimesi õnnelikuks.

Oma retke käigus avastas ta, et kõik see, mida meile seni on õpetatud, on olnud vale. Meile on kogu see aeg tegelikult õpetatud, kuidas olla õnnetu.

Mis siis, kui me tegelikult ei pea midagi TEGEMA, et õnnelik olla? On hoopis midagi, mida MITTE TEHA.

Tegelikult on õnn meis kõigis olemas, aga me ise teeme ennast õnnetuks (tahtmatult)…

Õnne saladus on lõpetada nende asjade tegemine, mis meid õnnetuks teevad. Kui sa lõpetad enda õnnetuks tegemise, siis oledki automaatselt õnnelik.

Tõeline õnn on sinu sees juba praegu olemas. Seda ei pea kuskilt mööda maailma taga otsima - sellega on vaja hoopis ühendust saada. Selleks on vaja saada ühendust enda tõelise minaga. Kui sa seda suudad, siis oledki alati õnnelik. Tõeline sina on alati õnnelik, alati rõõmus ja alati armastav.

1. Õnn on loomulik.

   Meil on kaks osa: tõeline mina (Kõrgem Mina) ning Madalam Mina (ego), mis on ühiskonna poolt programmeeritud (see, kes sa õppisid olema).
   See programmeeritud osa on tegelikult kaitsemehhanism, mille ülesanne on meid elus hoida, aga mitte õnnelikuks teha. See otsib igas olukorras seda, mis on valesti ning keskendub hädaohtudele. Ta tegutseb hirmu põhjal. Kõik tundub tema jaoks oht ja probleem. Pole siis ime, kui me ennast õnnelikuna ei tunne.
   Kõrgem Mina ja Madalam Mina on sinu sees alati olemas. Selleks, et olla õnnelikum, tuleb see hirmu põhine meel vaigistada ning saada ühendust enda Kõrgema Minaga. Kui lõpetada negatiivne sisekõne, jääbki alles vaid rahulik ja õnnelik sina.
   Loomulikult pole see kuigi lihtne, sest ego on väga tugev ja võitleb kõvasti selle nimel, et ellu jääda ning kontrolli säilitada. Ta teeb kõike selleks, et mitte lasta sul enda tõelise minaga ühendust saada. Ta üritab pidevalt su tähelepanu juhtida sellele, mis on halvasti ja valesti, mille tagajärjeks on pidev õnnetu olemise tunne.

2. Õnn peab olema tingimustest vaba.

   Meile on õpetatud, et õnnetunne on millegi tulemus. Seega seame oma õnnetunde sõltuvaks välistest teguritest ja teistest inimestest. Välised tingimused on aga pidevas muutumises ning ei ole sageli meie endi kontrolli all. Kui tingimused peaks muutuma, kaob ka meie õnnetunde allikas ära.
   Selleks, et olla pidevalt õnnelik, ei tohi panna õnnetunnet sõltuma välistest asjaoludest.
   Need tingimused (reeglid), mille sa oled endale seadnud, et õnnelik olla, on tegelikult needsamad põhjused, mis ei lase sul õnnelik olla.
   Mis siis, kui sa ei saavuta oma tingimusi (näiteks rahalist vabadust, õnnelikku abielu, imelist peret, häid sõpru)? Kas see tähendab siis seda, et sa ei tohigi mitte kunagi õnnelik olla, sest tingimused ei ole täidetud?
   Kui sa tahad olla tõeliselt õnnelik, peab õnnetunne olema igasugustest tingimustest vaba.
   Tõeline õnn ei sõltu välistest tingimustest, vaid on sinu loomulik olemus.
   Esimene samm selle poole põhineb teadlikkusel.
   Mõtle korra: millised tingimused oled sina endale õnnelik olemiseks seadnud. Kui sa teed õnnestumise tingimused lihtsaks, on ka palju kergem õnnestuda. Kui õnnestumise reegleid on üliraske täita (näiteks rahaline vabadus), siis oledki kogu aeg õnnetu. (Kirjutasin õnnestumise reeglitest pikemalt siin.) Meid petab mõte, et õnnetunne saab siis olema väga suur, kui peaksime midagi tõeliselt suurt saavutama. See pole aga tõsi.
   Lahendus on see, et lase kõikidel tingimustel minna! Siis ei peagi sa rohkem midagi tegema, vaid oledki kogu aeg õnnelik.
   Ükski tingimus siin elus ei tee sind õnnelikuks!
   Õnn peab olema tingimustest vaba!
   
   

3. Õnn peab olema sõltumatu.

   Väga paljud õpetavad, et kui teatud sisemised seisundid ja tunded on paigas, siis sa oledki õnnelik.
   Emotsionaalsed seisundid nagu nauding, vabadusetunne, rahuldusetunne ja armastatusetunne ei vii samuti õnneni.
   Need tunded on küll väga meeldivad, aga need ei ole õnn ja nad ei vii sind õnneni. Armastus ei ole õnn! Rahuldust pakkuva töö tegemine ei ole samuti õnn! Naermine on naermine ja õnn on õnn - need ei ole samad asjad. Nauding on nauding ja õnn on õnn - need ei ole samad asjad. Meile on õpetatud, et selleks, et olla õnnelik, peame rohkem rõõmu tundma, tundma rohkem armastust, tundma rohkem rahuldust jne, jne. Püüdleme siis pidevalt nende seisundite poole (edu, elu mõtte leidmine, rahaline vabadus, rahuldustpakkuv töö) ja loodame, et kõik see teeb meid õnnelikuks. Aga ei tee! Need tunded on ajutised. Õnnetunnet ei saa siduda millegagi, mis on ajutine. Kui seostada õnnetunnet positiivsete seisunditega, siis see on lihtsalt järjekordne oravaratas - me püüdleme kogu aeg nende seisundite poole, aga need ei kesta kunagi igavesti! Kui ühendame oma õnnetunde nendest teistest tunnetest lahti, saame olla õnnelikud ka ilma väliste tingimusteta. Tõeline õnn on seisund, mis ei ole välistest tingimustest sõltuv. See on tingimusteta ja ei sõltu ühestki teisest tundest. Tõeline õnn on sinu sees juba olemas ja see asub sinu Tõelise Mina sees. Koged seda siis, kui lõpetad selle tegemise, mis sind õnnetuks teeb. Üks asi, mis meid kindlasti õnnetuks teeb, on oma õnnetunde sidumine väliste tingimuste külge.

4. Õnn saab eksisteerida ainult praeguses hetkes!

   Sa ei saa ju homme enda pead raputada. Homset ei saa praeguses hetkes eksisteerida.
   Õnne saab kogeda ainult käesolevas hetkes. Sa ei saa seda tunda homme ega eile.
   Kogu meie kultuur põhineb sellel, et tulevikus õnnelikum olla. See, mis on tulevikus, saab olla aga ainult meie kujutluses!
   Kui sa tahad olla õnnelik tulevikus, siis sa pead olema õnnelik juba praegu.
   Kui sa tahad seda ka hiljem tunda, pead selle tundmist harjutama juba praegu. Asi pole välistes tingimustes, vaid mõtteviisis ning mõtteviis on harjutamise küsimus!
   Kui sa ei suuda praegusest hetkest õnne üles leida, ei saa sa kunagi õnnelikuks, sest ainult praegune hetk on see, mis päriselt eksisteerib.
   Õnnelik saab olla ainult praegu!
   
   

5. Õnn peab olema väga selgelt defineeritud!

   Sul ei ole võimalik oma eesmärki saavutada, kui sa ei tea, kuhu sa tahad välja jõuda. Seega on vaja kõigepealt väga selgelt määratleda, mida õnn sinu jaoks üldse tähendab.
   Kui küsida sajalt inimeselt, mida õnn nende jaoks tähendab, saame sada erinevat vastust.
   Õnn on väga subjektiivne. Peame selle ise looma.
   See peab olema hästi lihtsasti teostatav!
   Üks õnne saladustest on rahulolu - oskus olla rahul sellega, mis sul on. Selle aktsepteerimine, mis sul on ja mitte otsida pidevalt midagi muud.
   Õnne otsimine ise ongi peamine õnnetu olemise põhjus.
   Kui sa usud, et pead õnne otsima, siis usud, et sul veel hetkel pole seda.
   Otsimine põhjustab puuduse mentaliteeti ning põhineb hirmul. Hirmu tundmine on see, mis kaotab õnnetunde.
   Me tunneme rahulolu siis, kui lubame endal olla rahul sellega, mis meil hetkel on.
   Inimesed ei luba aga endal rahulolu tunda.
   Eeldame, et kui oleme rahul sellega, mis meil juba on, siis lõpetame igasuguste eesmärkide poole püüdlemise ning ei arene enam edasi. Usume, et püüdleme ainult siis paremuse poole, kui me pole rahul olemasolevaga ja ainult rahulolematus on see, mis on edasiviiv. See pole aga tõsi.
   Rahulolematus ei vii rahuloluni! See viib ainult rohkema rahulolematuseni!
   Tegelikult saab olla ka rahul ning püüelda samal ajal ikkagi paremuse poole.
   Sellisel juhul teed sa asju inspiratsioonist, mitte hirmust.
   Harjuta rahul olemist sellega, mis sul juba praegu on. See ei tähenda, et lõpetad automaatselt paremuse poole püüdlemise.
   
   

6. Õnn on valik!

   Tegelikult oled sa juba praegu õnnelik - sa lihtsalt teed ise ennast õnnetuks!
   Loomine käib siin elus nii: Mõtted>emotsioonid>tegutsemine>tulemused. Kui õnn on emotsioon siis järelikult nii õnne- kui ka õnnetusetunnet põhjustavad meie enda mõtted.
   Kõige rohkem mõjutab õnnetunnet meie enda mõtteviis.
   
   
   Kuna õnn on loomulik, aga me ise mõtleme ennast õnnetuks, siis tuleb lõpetada selliste mõtete mõtlemine, mis toidavad muretsemist, ärevust, hirmu, kahtlemist, viha, kurbust, pettumust jne. Ära mõtle selliseid mõtteid, mis sind õnnetuks teevad ning sa pole enam õnnetu.
   
   
   Negatiivsus on loomulik - see tuleb alateadvusest. Sul on aga võimalus valida, milliseid mõtteid sa toidad.
   
   
   Kas sina ise kontrollid enda meelt või kontrollib sinu meel sind? Kõige väärtuslikum oskus, mis sul siin elus olla saab, on omaenda meele ja mõtete kontrollimine.
   Kuidas seda teha?
   1)märka ja tunnusta enda kaitsemehhanismi ja täna teda selle eest, et ta soovib sind aidata.
   2)lohuta teda - ütle talle, et pole vaja muretseda, kõik saab korda!
   3)tule tagasi käesolevasse hetke.
   
   

7. Sa pead oma õnne esikohale seadma

   “Kui sa tahad õnne sama palju kui õhku, siis sa ka saavutad selle.”
   Enda negatiivsete mõtete peatamine ja kontrollimine on üliraske. Sa pead selle seadma esikohale - ainult nii suudad sa seda saavutada.
   
   
   On mõned mõtted, mis meid takistavad ning kahjustavad meie õnnetunnet. N: “See pole õige, et mina olen õnnelik, kui on nii palju inimesi, kes praegu kannatavad.”
   - Õnn ei ole piiratud. Kui sina oled õnnelik, siis ei tähenda see seda, et sa võtad sellega kelleltki teiselt õnnetunnet vähemaks. Vastupidi - kui sina oled õnnetu, siis sa teed ka kõiki teisi sellega enda ümber õnnetuks.
   
   
   “Ma ei taha olla kogu aeg õnnelik.” - Ära muretse, sa ei jää oma negatiivsetest tunnetest ilma. Jääd neid tundma igavesti. Muutub lihtsalt see, kuidas sa nendesse suhestud - hakkad aru saama, et iga emotsioon on millegi jaoks vajalik.
   
   
   Sa ei saa õnne leida - sa saad vaid sellega ühenduda. Saad seda teha selliselt, et saad ühendust enda tõelise olemusega - enda Kõrgema Minaga.
   
   
   Kui tahad olla õnnelik, pead otsustama, kumb on sinu jaoks olulisem - kas see, et sul on pidevalt õigus või see, et sa oled õnnelik ning seadma oma õnne esikohale. Me ärritume üksnes iseenda tõlgendusele juhtunust. Me ei saa muuta olukorda, saame muuta üksnes iseenda tõlgendust sellest olukorrast. Kui sa seda suudad, siis ongi õnn sinu enda kätes. Selge on see, et lihtne see ei ole, ent iga minutiga, mil oled vihane, kaotad 60 sekundit oma õnnelikkusest. Kui tahad olla rohkem õnnelik, pead lihtsalt olema vähem õnnetu.
   Õnn ise ei kao kuhugi, sa lihtsalt kaotad sellega aeg-ajalt ühenduse.  Õnn on peidus sinu Kõrgemas Minas - seda ei ole vaja väljast otsida - sellega on vaja ühendust saada. Sinu Kõrgem Mina on alati rõõmus, alati rahulik, alati õnnelik, alati armastav ja alati väekas. See polegi lihtne, sest meie ego üritab seda ühendust iga hinna eest ära lõhkuda, et ise kontrolli säilitada ja võimul püsida. Seda ühendust on vaja õppida ja pidevalt harjutada.

10 olulist asja, mida olen enda investeerimisteekonnal õppinud

Olen nüüdseks investeerimisega tegelenud alates 2013. aastast ning saanud sellel teekonnal enda jaoks mõned väärtuslikud õppetunnid. Mõtlesin neid õppetunde ka teistele jagada.

1. Minu arust kõige olulisem asi üldse - vaja on leida endale emotsionaalne põhjus, miks sa tahad rahalist vabadust saavutada. Tegelikult ei taha me ju raha ennast, vaid seda, mis sellega kaasneb. 
Tahad sa tegelikult turvatunnet? Soovid sa vabadust ja sõltumatust? Või sooviksid hoopis piiramatult reisida (minu põhjus)? Tahaksid sa selle rahaga hoopis mõnda oma lähedast aidata?

Öeldakse, et kui "Miks?" on paigas, siis see annab koguni 80% tulemusest ja siis tuleb "Kuidas?" justkui iseenesest. Siis hakkab see emotsionaalne põhjus sind ise tõmbama ja motiveerima ning sa ei pea ennast tagant piitsutama, vaid tahad seda ise teha. Olen ka ise leidnud sellele tõepoolest kinnitust, et kui emotsionaalne põhjus on paigas, siis tahan ise investeerimisega tegeleda, sest see on vahend enda eesmärgi saavutamiseks.

Kuna rahalise vabaduse teekond on suhteliselt pikk  ja aeganõudev,  siis kipub motivatsioon aeg-ajalt ära kaduma. Sellisel puhul on eriti hea, kui see "Miks?" on kuskile kirja pandud ja saab käia seda endale aeg-ajalt meelde tuletamas ning inspiratsioonisädet jälle taastamas.

2. Ümbritse ennast sarnaselt mõtlevate ja toetavate inimestega.
Meie aju peamine ülesanne on kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Kindlasti oled kuulnud väljendit, et oled keskmine nendest viiest inimesest, kellega sa kõige rohkem läbi käid. Kui ümbritsed end teiste inimestega, kes samuti rahalise vabaduse poole püüdlevad, siis sa lihtsalt muutud automaatselt nende sarnasemaks ja ei pea selleks lisavaeva nägema. Facebook`is on olemas näiteks Finantsvabaduse ja Investeerimisklubi kogukonnad, kust endale mõttekaaslasi võib leida. Veel parem oleks muidugi osaleda sellistel koolitustel ja kokkusaamistel, kus saab näost näkku teiste investeerimishuvilistega mõtteid vahetada. (N: Investeerimisfestival)

Kui keegi teine sellest pundist on rahalise vabaduse juba saavutanud, siis hakkad ka ise järjest rohkem uskuma, et see on tõepoolest võimalik ning see annab lisausku ja indu juurde.

Lisaks saad teiste käest kuulda mõtteid, mille peale võib-olla ise ei oleks tulnudki. Saad kogenumate käest väärtuslikke teadmisi ning nad saavad näidata sulle kätte ohukohad, mida on raske ise ette näha, aga mis võivad väga kalliks maksma minna.

3. Maksa endale esimesena

Niipea, kui palk laekub, kanna investeerimiseks minev (näiteks 10%) kohe investeerimisega seotud kontole.
See on lihtne asi, aga kuidagi loomuvastane. Olin sama nõuannet ise pikalt kuulnud, aga mõtlesin ikka: "Ah, tean ise paremini! Investeerin selle summa, mis mul kuu lõpus üle jääb..." See, on selline tegevus, mille mõju hakkab mõistma alles siis, kui seda päriselt tegema hakata. Kui seda lõpuks proovisin, käis ajus mingi klõps ära, mõistsin lõpuks selle olulisust ning hakkasin seda edaspidi regulaarselt rakendama.
Kui regulaarselt ja järjepidevalt investeerida, siis ei olegi lihtsalt muud varianti, kui ühel päeval saabubki see hetk, mil passiivsed tulud ületavad kulusid. 

4. Tootlus on ülioluline!

Mõistsin seda siis, kui proovisin rahalise vabaduse kalkulaatorit.
Mängisin tabelis enda portfelli andmete ja tootluse nr-tega. Näiteks, kui tootlus on 8%, peab mul finantsilise vabaduse saavutamiseks olema portfelli suurus 135 000 € ning ajaliselt võtaks see aega 11 aastat.
Kui tootlus oleks 15%, peab rahalise vabaduse saavutamiseks olema portfell 71 000 € (tervelt 64 000 € võrra vähem!) ning see võtaks aega vaid 4 aastat! 
Ehk siis, kui tootlus oleks veidi suurem, oleks finantsilist vabadust oluliselt lihtsam saavutada.

5. Ära karda headest investeerimisvõimalustest ilma jääda!

Enamus vigu, mis ma investeerimisel olen teinud, on olnud seotud sellega, et kiirustasin investeerimisotsuse tegemisega, kuna mul oli hirm heast investeerimisvõimalusest ilma jääda. Ei tasu aga kiirustada. Mind aitasid  väga selle koha pealt Seppo Saario öeldud sõnad ühes Äripäeva intervjuus: "Investeerimisvõimalused on nagu bussid - alati tuleb järgmine." Olen pannud seda tähele ka muudes eluvaldkondades - kui teed otsuse hirmu põhjal, siis enamasti on see vale otsus.

6. Leia ülesse need tegevused, mis sinus kirge tekitavad ning katseta nendega elatise teenimist.

Kui ma investeerimist alustasin, siis eesmärk oli saavutada rahaline vabadus, et ma ei peaks raha pärast tööl käima ning saaksin teha selliseid asju, mida mulle meeldib teha. Siis aga ühel hetkel plahvatas: "Aga mis oleks, kui ma leiaks kohe sellised tegevused, mis mulle väga meeldivad ja teeniks nendega raha? Siis oleks eesmärk ju kohe täidetud!"

Viimasel ajal olengi keskendunud rohkem sellele, et üritan järjest rohkem leida selliseid tegevusi, mis mulle meeldivad ja üritan nendega raha teenida. Kõik lisatulu investeerin, mis aitab teekonda veelgi kiirendada.
See võimaldab tekkida ka olukorral, et kui mul näiteks tuleb investeeringutest sisse 500 € kuus ja teine 500 tuleb sellistest tegevustest, mida ma väga naudin, siis põhimõtteliselt saaks juba töölt ära tulla.
Sain mõned aastad tagasi lõpuks aru, et ainult palgast investeerides võtab rahalise vabaduse saavutamine meeletult kaua aega ning kiiresti rikkaks sellega kohe kindlasti ei saa. Seetõttu on ülimalt oluline leida lisasissetulekuid. Eriti hea oleks selleks leida sellised tegevused, mis sulle meeldivad ka - siis lööd sellega kaks kärbest ühe hoobiga ning kui peaksid rahalise vabaduse saavutama, on sul ka sellised tegevused juba leitud, mida teha, kui enam tööl ei pea käima ning mida sulle teha meeldib.

7. III sammas - 20% tootlust riiklikult garanteeritud!
Kuni 6000 €-lt aastas, mille sa pensioni III sambasse investeerid, maksab riik 20% tulumaksu tagasi. Ehk siis põhimõtteliselt 20% tootlust on garanteeritud. Lisaks veel see tootlus, mis tekib vara väärtuse kasvust. Sellist tootlust on mujalt päris raske leida ja sellisest võimalusest tasuks kindlasti kinni haarata.

8. Tee tööd enda rahaga seotud piiravate uskumustega, sest muidu hakkavad need uskumused sulle teekonnal kaikaid kodaratesse loopima.

Kirjutasin enamlevinud rahaga seotud piiravatest uskumustest ka eraldi blogipostituse, mida saab lugeda siin.

9. Tasub investeerida läbi ettevõtte.

Sain investeerimisega alustades suhteliselt kiiresti aru, et eraisikuna investeerimine on väga kahjulik tegevus. Kui sa investeerid eraisikuna ühisrahastusse, siis pead teenitud intressilt maksma igal aastal tulumaksu olenemata sellest, kui suur on olnud kahjum. Kui sa investeerid ettevõtte alt, siis ei pea sa nii kaua makse maksma, kui sa ettevõttest midagi välja ei võta ning saad selle raha uuesti investeerida, mille sa muidu oleksid tulumaksuks maksnud. See võimaldab jällegi rahalise vabaduse saabumist kiirendada.

10. Sa ei pea pea selleks absoluutselt igat nüanssi teadma, et investeerimisega pihta hakata.

Kõige paremini õpib tegutsedes. Vead tulevad paratamatult, ükskõik kui hästi sa ka ei oleks ette valmistunud. Parem on need vead siis juba väikeste summadega ära teha ja õppetunnid kohe kätte saada, kui pärast samad vead väga suurte summadega teha.
Seda ei ole keegi kunagi kahetsenud, et ta liiga vara investeerimisega pihta hakkas. 

Seisundi juhtimine

Oled sa kunagi olnud olukorras, kus iga pisasi meeletult ärritab ja tundub justkui tõsine probleem ja siis näiteks järgmisel hommikul tundub täpselt sama asi jällegi täiesti tühine?

Meie emotsionaalne seisund mõjutab tohutult seda, kuidas me maailma tajume ja olukordadele reageerime. See aga omakorda mõjutab, milliseid tulemusi me saame. Mõjutame oma emotsionaalse seisundiga mõistagi ka ennast ümbritsevaid inimesi.

Paremas seisundis olles teeme palju paremaid otsuseid ning rasked ülesanded muutuvad hoobilt kergemaks. Tavaliselt tekivad siis ka palju paremad ideed.
Enda seisundi eest on ülioluline hoolt kanda, sest see mõjutab tohutult seda, kuidas me olukordadele reageerime ning millise tähenduse me olukordadele anname.

Õppisin Tony Robbinsi koolitusel Unleash the Power Within, et seisund sõltub peamiselt kolmest tegurist: füsioloogia, fookus ja tähendus ning et seisundit on võimalik ise väga kiiresti muuta.
Enne mõne tähtsa otsuse tegemist või koosolekut tasub enda seisundiga kindlasti tööd teha.

1. FÜSIOLOOGIA

Meie kehaline enesetunne mõjutab väga palju seda, kuidas me ennast ka emotsionaalselt tunneme.
Kui muuta enda kehaasendit, muutub ka enesetunne. Näiteks kui seista 2 minutit järjest enesekindlas poosis, tuleb varsti ka enesetunne järgi.
Väga kiiresti mõjutab emotsionaalset seisundit intensiivne keha liigutamine: trenni tegemine, jooga, looduses jalutamine ja sügav hingamine.
Seetõttu tasub halva meeleolu korral minna trenni või teha hingamisharjutusi ning enesetunne läheb kohe palju paremaks.

2. FOOKUS

See, millele sa keskendud, selle tähtsus suureneb.
Kui pöörad tähelepanu probleemidele ning sellele, mis on halvasti ja valesti, mõjutab see ka enesetunnet negatiivses suunas.
Kui keskendud tänutundele, kaastundele ja sellele, mis su elus praegu hästi on, siis ka head asjad võimenduvad ning tekitavad positiivse tunde.
Su keha ei ole võimeline tundma korraga tänutunnet ja hirmu. Kui keskendud tänutundele, siis hirm kaob automaatselt ära.

Hetkel võib uudiseid jälgides väga kergesti jääda mulje, et maailma lõpp on kohe-kohe käes. Seega ehk pole praegu nii väga halb mõte uudistelehtedel käimist kasvõi natukenegi piirata.

3. TÄHENDUS, SÕNAKASUTUS

See, milliseid sõnu me kasutame ning millise tähenduse me olukordadele anname, mõjutab samuti väga palju emotsionaalset seisundit.
Tähendust ja fookust saab kiiresti muuta, kui harjutada “negatiivsetes” olukordades kvaliteetsemate küsimuste küsimist.

Küsi endalt näiteks selliseid küsimusi ja vaata, kuidas enesetunne muutub:
“Mis on selles olukorras head?”
“Mille suhtes on see hea võimalus?”
“Kuidas saaksin ma selle enda kasuks pöörata?”
“Mida saaksin ma sellest õppida?”
“On see probleem tegelikult suur või väike?”
“Kas ma tulen sellega toime?”
“Mida see veel võiks tähendada?”