neljapäev, 28. detsember 2017

Kui tahad olla õnnelikum, tõsta enda vibratsiooni - mida kuradit?

Kindlasti olete koolifüüsikast kuulnud Einsteini kuulsat ütlemist, et kõik on vibratsioon, kõik on energia võnkumine. Minu jaoks oli see pikka aega niivõrd arusaamatu kontseptsioon. Kuidas saab köögilaud vibratsioon olla?
Siis ühel hetkel sattusin peale Nikola Tesla tsitaadile: "Kui te tahate mõista universumi saladusi, mõelge terminites energia, sagedus ja vibratsioon."
Siis kuskilt jooga-ja meditatsioonimaailmast jäi kõrvu lause, et kui sa tahad õnnelikum olla, tuleb elada kõrgemas vibratsioonis - mida kuradit see veel tähendab? 
Minu jaoks tundus kogu see jutt üks suur hookus-pookus, abrakadabra, kuni nägin ühte graafikut, mis kõik need puzzletükid omavahel suureks pildiks kokku liitis:



Ehk mõistsin, et emotsioonidel on erinevad sagedused. 
Meeldivatel emotsioonidel nagu armastus ja aktsepteerimine ning eriti tänulikkusel ja hindamisel on ülikõrge vibratsioon ning need panevad meid hästi tundma. See selgitab ühtlasi, miks on nii hea tunne, kui keegi meie tegusid hindab ja nende eest tänulik on.
Emotsioonidel nagu viha, kadedus, hirm, süütunne ja häbi on väga madal sagedus ning need panevad meid tundma kehvasti.

Seda see siis tähendabki - et olla õnnelikum, tuleb teha teadlik valik ning tunda rohkem selliseid emotsioone, millel on kõrgem sagedus. Ahhaa!!!
Ehk siis parim viis tõsta enda vibratsiooni on olla tänulik ja hinnata neid väikeseid asju, mis sul olemas on: soe vesi, elekter, katus pea kohal, soe tuba, toit laual, töökoht - asjad, mida kipume nii sageli täiesti iseenesestmõistetavana võtma. 
Sellepärast siis soovitataksegi pidevalt pidada tänulikkusepäevikut ning igal hommikul ja õhtul teha nimekiri asjadest, mille üle sa tänulik oled. Sest see aitab tõsta enda võnkesagedust ning viia paremasse seisundisse. Ahhaa! Nüüd ma saan aru küll!
Sellepärast siis tulevadki parimad taipamised lõõgastunud seisundis!
Sellepärast siis räägitaksegi, et kõige õigem on teistele inimestele andestada, mitte vimma pidada, sest vimma pidamine kahjustab ainult sind ennast (hoiab kehvas seisundis ja ei lase õnnelik olla).

Mul endal on olnud pikka aega väga raske teistele andestada, kuni ühel hetkel taipasin, et ma ei suuda teistele andestada, sest tegelikult ei suuda ma iseendale andestada, kuna ma ei taha tunnistada, et ma ise olin teise inimese käitumises osaline ja selle kuidagi põhjustanud. Ma ei tahtnud seda madala sagedusega süütunnet tunda. 
Ehk siis selleks, et teistele andestada, on vaja kõigepealt iseendale andestada, et ma selle teise inimese käitumise kuidagi põhjustasin.
Kuidas siis endale andestada? Läbi enda täieliku aktsepteerimise - ka oma vigadega. Aktsepteerimine (350 Hz) on palju kõrgema sagedusega kui süütunne (30 Hz). Mitte keegi meist ei ole täiuslik. Mitte keegi.
Sain aru, et kui ma aktsepteerin ennast sellisena, nagu ma olen, siis olen ma ka piisav täpselt sellisena nagu ma olen.
Uskumus "Ma pole piisavalt hea" on inimeste seas üks kõige levinumaid uskumusi. Ahsoo - nii siis saabki sellest uskumusest võitu, kui aktsepteerida ennast täpselt sellisena, nagu sa oled kõigi enda positiivsete ja negatiivsete omadustega. Wow!!!
Sain lõpuks aru, et olen piisavalt hea täpselt sellisena, nagu ma olen, sest olen alati toiminud oma parima äranägemise järgi ja kui käitusingi valesti, siis tol hetkel ma lihtsalt ei osanud teisiti.
Olen jõudnud siia, kus ma praegusel ajahetkel olen ja praegusel hetkel ei saagi ma parem olla. Seega praegusel ajahetkel olen ma piisavalt hea täpselt sellisena, nagu ma olen. Antud ajahetkel ma ei saagi lihtsalt parem olla. Tulevikus võin küll paremaks saada, aga antud ajahetkel olen ma parim versioon iseendast. Ja seega ka piisavalt hea.
See aitab ka teistele andestada - antud ajahetkel nad lihtsalt ei osanud teisiti, sest keegi pole neile lapsepõlves õpetanud, kuidas paremini käituda. Nad on kasvanud teistsuguses keskkonnas.
Olen tihti kuulnud, et kaastundel ja andestamisel on kehale tohutult tervendav mõju... Nüüd ma siis tean - alati, kui tahan end paremini tunda, väldin madala sagedusega emotsioone nagu süütunne ning keskendun kiiresti sellele, mille üle ma saan tänulik olla.
Aitäh-aitäh-aitäh!!!

---------------------------------------------------------------------------------

P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.

laupäev, 21. oktoober 2017

Miks küll kõik nii raskelt tuleb?

Käisin märtsikuus T. Harv Ekeri koolitusel Millionaire Mind Intensive, kus õpetati, et selleks, et väga jõukaks saada, peab olema väga hea andja NING samas ka väga hea vastuvõtja.
Andmine tuleb mul lihtsamalt - see on mulle palju loomulikum, aga vastuvõtmisega on mul tõsiseid probleeme.
Arutlesin endamisi, miks see küll nii on ja siis taipasin, et kui ma võtan teistelt midagi vastu, teen ma end samal ajal haavatavaks. Aga ma ei taha ju olla haavatav! Kui ma olen haavatav, siis olen ma teiste inimeste manipulatsioonidele lihtne sihtmärk ja kui keegi mulle midagi pakub ja ma selle vastu võtan, tahab ta ilmselt midagi ka vastu saada ning jään talle justkui midagi võlgu.
See vastuvõtmise teooria vajus mul mõneks ajaks unustustehõlma, kuni ühel hetkel järsku plahvatas: pole siis ime, et mul kõik niivõrd raskelt tuleb, kui ma ise niivõrd kehva vastuvõtja olen ja arvan, et kõik tuleb "raske tööga välja teenida". 
Tegelikult tahavad inimesed mulle pidevalt midagi pakkuda - kas abistada, annavad mingeid häid soovitusi, teevad komplimente, tunnustavad - aga kui ma ise selle kogu aeg eemale tõrjun ja seda vastu ei võta, siis ei saagi ju head asjad minu ellu tulla.

Olete ilmselt isegi tähele pannud, et kui soovite kellelegi siiralt head teha ja teda aidata ja kui ta selle hea kavatsuse eemale tõrjub ja seda vastu ei võta, siis rohkem ei tahaks talle nagu enam midagi pakkuda... Ja pahatihti on ainus asi, mida te vastu ootate kõigest tema siiras tänutunne ja hea meel...
Sain aru, et täpselt sama kehtib ka minu enda puhul... 
Kui mina keeldun teiste häid kavatsusi vastu võtmast, võtan ma teiselt inimeselt ära võimaluse midagi anda ja head teha ning selle peale ei taha keegi mulle järgmine kord enam üldse midagi pakkuda.   
Pole siis ime, et raha ja küllus tulevad raske tööga. Tegelikult tahetakse mulle pidevalt kõike pakkuda, aga ma ise tõrjun selle eemale, et ennast mitte haavatavaks teha, et ma kellelegi võlgu ei jääks ja et kaitsta enda eneseuhkust (ma saan ikkagi ju ise hakkama). Ning see kõik ei puuduta ainult raha, vaid küllust igas eluvaldkonnas: head suhted, armastus, abistamine, kiitus, komplimendid...

Sain lõpuks aru, et kui ma tahan enda ellu küllust, pean olema palju parem vastuvõtja. Aitab küll juba sellest, et kõik niivõrd raskelt tuleb!
Risto Sulu ütles ühel oma koolitusel tabavalt: "Parimad asjad tulevadki tegelikult lihtsalt." - nii tõsi!
Armastust ja küllust ei ole vaja välja teenida - see lihtsalt on, igal pool ja kogu aeg ja tuleb lihtsalt õppida see vastu võtma.
Otsustasin, et minust saab nüüdsest hea vastuvõtja! Vähemasti püüan seda ja proovin oma vanad harjumused seljatada. Nüüdsest võtan kõik head asjad meeleldi vastu, olen nende eest siiralt tänulik ning alati ka näitan enda tänutunnet!

Aitäh-aitäh-aitäh!!!

---------------------------------------------------------------------------------

P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.

teisipäev, 19. september 2017

Läbi mille sa ennast väärtustad?

Oled sa kunagi mõelnud, läbi mille sa ennast väärtustad?
Mina näiteks ei olnud. Sain sellest alles suhteliselt hiljuti teadlikuks tänu Stephen Covey raamatule "Väga efektiivse inimese 7 harjumust", mida soovitan soojalt kõigil lugeda.

Läbi mille sa ennast hetkel väärtustad?
On see teiste inimeste tunnustus ja heakskiit/hukkamõist?
Teiste inimeste poolt aktsepteerimine ja omaksvõtt/eemaletõrjumine?
Võib see olla tähtsusetunne?
Ühiskondlik positsioon?
Mõju teiste inimeste üle?
Väline kuvand?
Õnnestumine/ebaõnnestumine?
Läbi selle, kas midagi on õigesti/valesti?
Raha?
Kallite asjade?
Suhete?
Emotsionaalse sideme?
Turvatunde?
Tähelepanu?
Ühtekuuluvustunde?
Kas sa väärtustad ennast äkki läbi selle, kuidas sul läheb võrreldes teiste inimestega?

Mis näitab hetkel sinu väärtust?
Ehk sa tunned ennast hästi, kui sul need asjad on olemas ja kui ei ole, siis halvasti.
Probleem seisneb aga selles, et kui meie väärtusetunne sõltub mingitest välistest asjaoludest, siis on enesetunne kogu aeg sõltuv millestki, mida me sageli ise mõjutada ei saa ja meeleolu ning enesekindlus on pidevalt kõikuv ning kellegi teise lükata-tõmmata.
Selle küsimuse mõte ongi üldse teadvustada, millele sa hetkel enda väärtuse omistad ning hakata märkama, kas see väärtusetunne tuleb sinu enda seest või sõltub see mingitest välistest asjaoludest, mida ise väga kontrollidagi ei saa.

Kui aga siduda enda väärtusetunne millegagi, mis on meie enda kontrolli all ja mis tuleb meie enda seest, saame enda meeleolu ja seisundit ise juhtida ning meie enesekindlus sõltub meist endast.
Kuidas aga siduda enda väärtusetunne millegi sellisega, mis tuleb meie enda seest?
Mina lähenesin probleemile selliselt, et esitasin endale küsimuse: "Mis võiks olla selline asi, läbi mille ma saaksin ennast väärtustada, mis tuleb minu enda seest ja mis ei ole sõltuv kellestki teisest?". Nimelt, kui esitada enda ajule küsimus, hakkab ta koheselt vastuseid otsima. Kui tahad saada elus paremaid tulemusi, ongi nipp selles, et esitada endale paremaid küsimusi - siis tulevad ka paremad vastused. Aju ülesanne ongi leida probleemidele lahendusi.

Millised võiksid siis olla sellised asjad, läbi mille ennast väärtustada ja mis on meie enda kontrolli all? Vastused on kindlasti igaühe jaoks individuaalsed, aga võin tuua mõned näited, mis ma ise vastuseks sain, et saada aimu, mis need asjad võiksid üldse olla. Näiteks:
  1. Areng - vaatan, kust ma olen tulnud ning kuhu välja jõudnud.
  2. Enda mineviku saavutused, mille olen juba ära teinud
  3. Enda õilsad väärtused ja tõekspidamised
  4. Läbi panustamise ja teiste aitamise ning väärtuse loomise
  5. Läbi enda eriliste annete ja tugevuste
  6. Läbi enda sügavate taipamiste...
  7. Läbi enda teadlikkuse
  8. Läbi selle, et võtan ise enda elu parandamiseks midagi ette
Põhiline ongi leida enda seest see miski, et tunda end väärtuslikuna. Siis tuleb enesekindlus enda seest ja ei pea sõltuma kellestki teisest. 
Ise panin tähele, et minus tekitab tohutult hea tunde, kui olen kontaktis enda tõelise olemusega ja panen enda väärtuse sõltuma sellest, mis on minu tõeline olemus.
Mõtle, kuidas see su elukvaliteeti ja tulemusi mõjutab, kui su enesehinnang ja enesekindlus on sinu enda kontrolli all ning sul on põhimõtteliselt piiramatud ressursid, et seda kasvatada...


---------------------------------------------------------------------------------

P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.

laupäev, 5. august 2017

Kuidas leida elus häid võimalusi?

Sul kohe ei vea mitte kunagi ja head võimalused lihtsalt ei leia teed sinuni?
Kõik läheb kogu aeg halvasti?
Muuda ainult ühte asja ning hakkad nägema võimalusi, mida teised ei näe!


Igal asjal on alati oma head ja oma halvad küljed. Igas asjas on alati midagi head. Vahel on seda aga jube raske näha, sest meie aju on meie kaitseorgan ja disainitud niimodi, et märkaksime esimese asjana alati seda, mis on halvasti ja valesti. Aju on lihtsalt selliseks välja arenenud, sest kui me hädaohte ei märkaks, oleksime juba ammu välja surnud.
See, millele me keskendume, mõjutab aga tohutult meie elukvaliteeti ning enesetunnet. Kui me keskendume sellele, mis on halvasti ja valesti, siis me lihtsalt ei saa olla õnnelikud.  Kui soovime olla õnnelikumad, tuleb teha väga suurt teadlikku tööd, et leida igas asjas ülesse see, mis on selles head. Kuna see ei ole aga meie aju jaoks loomulik tegevus, nõuab see päris suurt pingutust ja eneseületust.
Kui sa mõtled praegu, et ma peangi ju keskenduma sellele, mis on valesti, sest muidu ma ei ole ju realistlik - siis see on lihtsalt sinu aju kaitsereaktsioon hoida oma vanadest harjumustest ja mõttemustritest kinni, sest kohanemine nõuab tohutult energiat ja ressursse. Me oleme elanud toidukülluses ajalooliselt väga lühikest aega ja seetõttu oleme kohanenud pidevalt energiat säästma ja kokku hoidma. Aju hoiab sind pigem vanas negatiivsuses, sest see on vähemalt tuttav olukord ja ei nõua kohanemist.
Kui me keskendume ainult mündi ühele poolele ja ignoreerime tervikut, siis kuidas on see realistlik? Mündil on alati kaks külge ja lisaks ka veel serv. Ainult negatiivsele keskendumine ei tee meid realistlikumaks.
Täiesti võimalik, et see selle kirjutise lugemine ajab sind hetkel väga vihaseks, aga vihaseks saamine on jällegi aju kaitsereaktsioon muutuse eest - et hoida senisest kinni. Hoida kinni vanadest mõttemustritest.
Mis on hästi ja mis on halvasti, on alati mõlemad samal ajal olemas. Küsimus ongi ainult selles, millele keskenduda.

Meie mõtted tekitavad tundeid, tunded panevad meid tegutsema ning tegutsemine annab tulemusi.
Kui me keskendume sellele, mis on valesti, paneb see meid tundma negatiivseid tundeid ning tekitab negatiivset meeleolu.
Kui proovime aga leida igas asjas midagi head, hakkame end palju paremini tundma.
Küsimus ongi selles, milliseid tundeid tahad sa tunda - kas positiivseid või negatiivseid? Soovid sa olla õnnelik või õnnetu? Sa ei saa olla õnnelik mõeldes negatiivseid mõtteid ja tundes negatiivseid tundeid.
Kui küsida iga asja puhul: "Mis on selles head?", hakkame nägema igas asjas ka positiivset külge.
Positiivne ja negatiivne külg on mõlemad samal ajal alati olemas. See, millele keskenduda, on aga teadlik valik.

Kui me näeme igas asjas seda, mis on valesti, näeme igal pool ainult takistusi ning paljud unistused jäävad täitumata, sest mõtleme sellele, mis kõik võib valesti minna - parem on siis üldse mitte midagi ette võtta.
Kui keskendume sellele, mis on iga asja puhul hästi, hakkame aga nägema võimalusi.
Enamus inimesi ei näe võimalusi, sest keskenduvad ainult sellele, mis on halvasti. Selleks, et hakata võimalusi nägema, on vaja endalt pidevalt küsida: "Mis on selles head? Milleks on see hea võimalus?".
Võimalustel on veider komme maskeerida ennast ebaedu sisse. Kui midagi läheb valesti, oleme alguses väga löödud. Vahel saame aga alles tagantjärgi aru, et tegelikult oli see hoopis parim, mis juhtuda sai. Probleemid on sageli maskeeritud võimalused. Võimalused peidavad ennast tihti probleemide sees.
Kogu ettevõtlus põhineb probleemide lahendamisel. Probleemid on suurepärased võimalused, sest kui kellegil on mingi probleem, mille sina suudad ära lahendada, saad sa selle eest tasu küsida. Mida suuremaid ja keerulisemaid probleeme sa suudad lahendada, seda suurem on kompensatsioon.
Kui 99% inimestest keskendub sellele, mis on valesti ja näevad seetõttu ainult takistusi, siis sinu jaoks on see suurepärane võimalus! Kui sina oled selle 1% hulgas, kes näeb ka võimalusi, siis põhimõtteliselt ei ole sul konkurente. Keegi ei saa sult neid häid võimalusi nina eest ära napsata, sest keegi teine lihtsalt ei näe neid! Ja isegi kui näeb, siis suure tõenäosusega ei hakka ta niikuinii tegutsema, sest näeb ainult seda, mis valesti võib minna.


Kui sa näed midagi "negatiivset" juhtumas, on alati hea endalt küsida: "Mis on selles head? Milleks on see hea võimalus?"  ning mõne aja pärast hakkad märkama harukordseid võimalusi, mida keegi teine lihtsalt ei märka.




---------------------------------------------------------------------------------

P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.

esmaspäev, 24. juuli 2017

Armastuse viis keelt (Gary Chapman)


Kas soovid, et su suhted oleksid paremad?
Soovid taas ellu äratada mõnda karilejooksnud suhet?
Kuidas tuua särts tagasi suhtesse, kust on kadunud igasugune kirg ja rõõm?
Soovid, et su armastus püsiks elus veel pikki aastaid?
Tuleb välja, et kõigile nendele keerulistele väljakutsetele on olemas üllatavalt lihtne lahendus - kui teada saada, kuidas süsteem toimib.


Juhtusin paar kuud tagasi kuulama audioraamatut "The 5 love languages" (Gary Chapman) ning tundsin kuulamise ajal, kuidas puzzletükid järsku paika loksuvad ning pilt selgeks saab. Hakkasin meenutama oma mineviku suhteid ning sain lõpuks aru, mis oli juhtunud. Oleks ma selliseid asju vaid varem teadnud...
Gary Chapman on olnud paaride nõustaja juba mitukümmend aastat. Ühel hetkel hakkas ta märkama seaduspärasusi selles, kuidas inimesed tunnevad ennast armastatuna ning kirjutas sellest raamatu, mida on müüdud miljoneid koopiaid üle kogu maailma.
Olen väga tänulik, et keegi on sellise tohutu töö juba ära teinud ja ma ise ei pea läbi katsetamise ja eksimise ning frustratsiooni enam õppima. Saan lõpuks aru, kuidas asjad toimivad ning mida tulevikus teistmoodi teha. 
Teen sellest raamatust lühiülevaate ning lisan ka oma nägemusi ja mõtteid. Mõned päris head mõtted sain ka siit blogist: http://armastuseviiskeelt.blogspot.com 
Oleks vaid keegi mulle selliseid asju varem õpetanud...

Me kõik soovime olla armastatud - see on üks meie põhivajadustest - ilma armastuseta ei ole me pooltki nii rõõmsad, õnnelikud ja võimekad, kui me olla suudame. Armastus on liikumapanev jõud - selle ajel vallutame mäetippe, ületame meresid, rajame kõrbetesse teid ning ületame suuri takistusi.

Me näeme maailma erinevalt, aga arvame, et see, kuidas meie maailmast aru saame, ongi ainuõige ning objektiivne. Tegelikult ei näe me maailma sellisena, nagu see päriselt on, vaid sellisena, nagu me ise oleme ning peegeldame iseennast teistele inimestele. Eeldame automaatselt, et teised on samasugused nagu meie ning nende puhul toimivad asjad samamoodi.
Tegelikult mõistavad inimesed armastust täiesti erinevalt - tuleb välja, et on olemas viis erinevat armastusekeelt (millest mõnel on veel erinevad dialektid ka). See, mis paneb ühte inimest tundma ennast armastatuna, ei pruugi teist inimest panna üldse ennast samamoodi tundma. 

Hea uudis on aga see, et neid keeli on ainult viis ning neid on üsna lihtne mõista ja õppida.
Lapsed õpivad ära sellised armastuse keeled, millega tema vanemad ja kaaslased talle oma armastust väljendasid. Lisaks olen pannud tähele, et täiskasvanuna hakkame igatsema kõige rohkem seda, millest meil lapsepõlves puudu jäi.

Meil kõigil on 2-3 põhilist armastusekeelt ning tavaliselt on üks nendest kõige tugevam.
Kuna me õpime kõike alguses oma vanematelt, siis mõnda armastusekeelt me lihtsalt ei oska, kuna keegi ei ole meile seda õpetanud. Samuti ei oska me seda, mis ei kehti meie endi puhul - ei tule lihtsalt selle peale, et mõne inimese puhul võiks asi käia teistmoodi. Lapsed, kes ei ole ülesse kasvanud armastavas keskkonnas, on omandanud vigase ja puuduliku keele. See ei tähenda veel, et neist ei võiks saada häid suhtlejaid, aga neil tuleb selleks näha märgatavalt rohkem vaeva, et tõhusaid suhtlemisviise omandada.
Meis kõigis on n.ö. "armastuseanum", mis vajab täitmist. Kui see anum hakkab tühjaks saama, hakkab armastusetunne vaikselt hajuma, tõmbume endasse, muutume pahuraks või saame väga vihaseks. Armastuseanuma täitmine ongi võti, kuidas suhted jälle toimima panna. Kui leiame viisi, kuidas seda anumat täita, saamegi suhted jälle ellu äratada. Kui me soovime, et me partner tunneks ennast tõeliselt armastatuna, peame aru saama, milline on tema armastusekeel ja mida ta vajab ning väljendama armastust talle arusaadavas keeles. Haruharva langevad armastusekeeled täpselt kokku - enamasti on need erinevad. Me ei saa talle pakkuda seda, mida me ise vajame, sest temale see lihtsalt ei mõju samamoodi nagu meile. Võime enda arvates talle kogu aeg näidata, et teda armastame, aga kui me ei paku talle seda, mida ta tõeliselt vajab, ei tunne ta end ikkagi armastatuna.

Kui meie enda armastusekeeleks on näiteks kingituste saamine (tunneme ennast armastatuna, kui meile tehakse kingitusi), siis eeldame automaatselt, et meie partner tunneb kingitusi saades täpselt samamoodi ning oleme väga segaduses, kui ta meie heade kavatsuste peale mingit erilist rõõmu üles ei näita või koguni hoopis pahandab, et me asjatult nii palju raha oleme kulutanud. Arvame automaatselt, et ta ei hinda ega armasta meid, ning et ta ei hooli. Tegelikult on asi hoopis selles, et tema jaoks ei ole kingituste saamine lihtsalt tema armastuse keel - ta ei mõista seda kui armastuseavaldust ning pahaseks võib saada hoopis seetõttu, et näeb kingitusi kui manipulatsioonivahendit või on pahane, et me ei mõista, mida ta tegelikult vajab.
Armastus nõuab pidevat panustamist ning see on valik, kas panna enda kaasat tundma ennast armastatuna või mitte. Kui tahame, et meie kaaslane meist aru saaks, peame tegema end tema jaoks mõistetavaks - rääkima tema keeles.
See, et oleme minevikus midagi valesti teinud, ei tähenda, et tulevikus ei saaks seda viga parandada. Kui soovid, et tulevik oleks parem, pole kunagi liiga hilja ennast muuta. Minevikku ei saa muuta olematuks, küll aga saame tulevikus targemad olla.
Kui Sa mõistad, mis Su partneri armastusekeel on ja pakud talle täpselt seda, mida ta vajab, on tagajärjeks õnnelik kaasa ning rahuldust pakkuv pikaaegne armastav suhe. Kui tema vajadused on täidetud, siis tahab ka tema sulle pakkuda seda, mida sina vajad.
Kes tahaks lõpetada sellist suhet, kus talle pakutakse täpselt seda, mida ta vajab? Kui Sina pakud oma partnerile kõike, mida tema vajab, siis miks peaks ta tahtma kellegi teise juurde minna? Kui Su partner pakub ka sulle kõike, mida su hing iganes ihaldab, siis mida kõike oled Sa valmis tema heaks tegema?
Me kõik oleme omakasupüüdlikud ning pakume teistele midagi alles siis, kui oleme kõigepealt ise saanud seda, mida vajame. Aga selleks, et saada teistsuguseid tulemusi, on vaja teha midagi teisiti. Selleks, et saada, on vaja kõigepealt anda - sageli ilma ootusteta, sest kui ei ole mingeid ootusi, ei ole ka pettumist.
Kui pakume oma partnerile seda, mida ta vajab, saame vastutasuks ka ise imelised suhted ning õnnelikuma elu.

Armununa on meil illusioon, et me partner on täiuslik ning ei märka temas mitte ühtegi viga - isegi supi luristamine tundub täiesti tühine asi, millest probleemi tekitada. Kahjuks mõne aja pärast (uuringute järgi keskmiselt kahe aasta pärast) hakkab armastusekemikaalide mõju tasapisi hajuma ning väikesed pisiasjad hakkavad ärritama.
Hakkame endalt küsima, kuidas võisime küll ometi nii pimedad olla, et selliseid asju varem tähele ei pannud! Armastajatest saavad järsku valusalt nõelajad ning hellusest ja hoolivusest salvav haigettegemine.
Ligikaudu 50% abieludest lõpeb lahutusega, sest meile pole lihtsalt õpetatud, mida teha, et armastus elus püsiks.
Selleks, et armastust elus hoida, on vaja sinna kogu aeg panustada!

Mis on siis need armastuskeeled, mida erinevad inimesed vajavad?

Meie 5 armastusekeelt on:
  • Tunnustussõnad
  • Kvaliteetaeg
  • Kingituste saamine
  • Hoolitsemine
  • Füüsiline puudutus

1.Tunnustussõnad on kiitus, tunnustamine, komplimendid, heatahtlikkus, lahkus, hindamine, väärtustamine, lugupidamine, imetlemine, tänulikkus, julgustamine, toetus - tunnustuse väljendamine läbi sõnade.

N: "Sa näed nii hea välja!", "Sa suudad seda!", "Ma usun sinusse!", "Ma hindan seda väga, et sa täna nõud ära pesid!", "Sa said väga hästi hakkama!", "Sa oled nii tubli!", "Sa oled parim!"


Sellel armastusekeelel on erinevad vormid (dialektid). Üks ongi kiitmine ja tunnustamine, teine on julgustamine ja toetamine ning kolmas lahke ja armastav hääletoon ning lahke kohtlemine.

Kui dialektiks on lahke hääletoon, tuleb inimest alati ilusasti paluda ning mingil juhul ei tohi teda kamandada.
Kui sellise inimese peale karjuda, kelle armastusekeele dialektiks on lahke kohtlemine, saab ta tohutult haiget, sest sellega näitad, et ei hooli temast ning soovid talle veel lisaks haiget ka teha. Karjumine tühjendab tema armastuseanumat ülikiiresti. Peale seda ei suuda ta sind enam usaldada.
Inimesed, kelle armastuse keeleks on tunnustavad sõnad, haavuvad sõnade tõttu palju kiiremini ja sügavamalt kui teised. Seetõttu tuleks nende puhul oma sõnadega väga ettevaatlik olla.

Kui talle öelda, et ta teeb midagi valesti, saab tema enesehinnang tohutu hoobi, sest sõnadel on talle tohutu mõju.

Kuidas saada aru, kui kellegi armastusekeel on tunnustavad sõnad?

Tee talle mõni siiras kompliment ja vaata, kas ta nägu hakkab selle peale särama. Kui komplimendi saaja läheb väga rõõmsaks, on see suure tõenäosusega üks tema armastuse keeltest. Kui aga inimene muutub väga kahtlustavaks, siis näeb ta sinu komplimendis mingit tagamõtet ning ilmselt ei ole see tema armastuse keel.

Kompliment peab kindlasti olemas siiras, sest inimesed saavad väga kiiresti aru, kui see seda ei ole ning hakkavad kohe mingit tagamõtet kahtlustama.

Kui sellise armastusekeelega inimene sinu heaks midagi teeb, tuleb teda kohe selle eest kiita ja tunnustada ning näidata enda hindamist ja tänutunnet - siis tahab ta seda käitumist kindlasti korrata, sest kiitus on tema jaoks tohutult oluline.

Kiida teda igal võimalusel nii üks-ühele kui ka avalikult.

Kui teie kaaslane kurdab pidevalt, et te ei märka tema uut soengut/kleiti/kingi või kaebab, et te ei ütle talle piisavalt häid asju, siis on tema armastuse keeleks tunnustavad sõnad.
Kurtmist ei ole vaja siiski võtta isikliku kriitikana, vaid kui informatsiooni, et kaasa ei tunne hetkel ennast armastatuna ning tema "anum" hakkab tühjenema.


2. Kvaliteetaeg


Kvaliteetajal on mitu dialekti: Koos aja veetmine, täielik tähelepanu ning sügavad vestlused.

Üleüldiselt on selle all mõeldud koos viibimist, millegi koos tegemist, sügavaid arutelusid, partneri täit tähelepanu, tugevat emotsionaalset kontakti.

Aeg on kõige suurem väärtus, mida sellise armastusekeelega inimesele pakkuda saab, sest ta vajab lähedust ja koosviibimist kõige enam.

Kui kaasa kurdab, et me ei tee kunagi midagi koos, siis on tema armastusekeeleks kvaliteetaeg ning tema kurtmine on märguanne sellest, et tema armastuseanum hakkab tühjenema. Tema jaoks on olulised koos tekitatud mälestused, emotsioonid.

Kui dialektiks on tähelepanu, paneb inimene ennast tihti väga ilusasti riidesse, et teised teda märkaksid (vahel ka selleks, et saada tunnustavaid sõnu).

Kui ta aga ise sinust välja ei tee, annab ta sellega märku, et ei ole sinust huvitatud (sest kui ta pakuks tähelepanu, siis oleks).
Sügavate vestluste all on mõeldud minevikumälestuste jagamist, oma unistustest rääkimist, mõtete ja tunnete jagamist. Empaatiline dialoog, mõistmine.
Kui partner kurdab, et me üldse ei räägi omavahel, on tema armastusekeele dialektiks tõenäoliselt sügavad vestlused, emotsionaalne side. Sellisel juhul proovi temast tõeliselt aru saada - ürita mõista tema soove ja tundeid. Kuula teda tähelepanelikult ning ära mõista hukka ega ära anna hinnanguid. Aktsepteeri teda sellisena, nagu ta on. Kuula, et teda mõista, mitte et talle vastata ning proovi tema emotsioone talle tema enda sõnadega ümber jutustada. Hoia tugevat silmsidet. Ta tunneb ennast armastatuna, kui partner räägib talle enda mõtetest ja tunnetest.
Kui sa hoolega kuulad ja jätad meelde, mida ta ütles ning kasutad seda hiljem vestluses, tunneb ta ennast armastatuna ning on sulle väga tänulik. Kui sa räägid partneriga tema armastusekeeles ja pakud talle just täpselt seda, mida ta tõeliselt vajab, kogud sa sellega ka ise tohutuid plusspunkte.
3. Kingituste saamine
Kingitused on sellise armastusekeelega inimese jaoks sümbol - ta mõtles minu peale, ta mäletas mind, ta hoolib minust.
Kui partneril on kingituste üle tohutult hea meel ning ta teeb ise ka hea meelega kingitusi, ongi see ilmselt tema armastusekeel. Kui ta hakkab aga näiteks rääkima, et poleks olnud vaja raha raisata, on see märk sellest, et kingitused ei paku talle emotsionaalselt mitte midagi ja tõesti ei oleks vaja olnud.
Hea uudis on see, et kingitus ei pea üldse olema kallis! Kõik kingitused, mis on hingega tehtud, on tema jaoks ülihinnalised! Olgu selleks siis käsitsi tehtud kaart, üks roosiõiekene, käekotti pistetud heade soovidega sedel, kommikene... kõigel sellel on tohutu emotsionaalne väärtus ja teeb talle meeletult rõõmu!
Gary Chapman ütleb oma raamatus, et suurim kingitus on kohalolek - see, kui olete tema jaoks olemas, muretsete koos temaga, olete tema tugi. Kui inimene on kurb, tehke talle pisike üllatus. Kui ta on endast väljas ja nutab, siis istuge tema kõrvale ning lihtsalt olge, ei ole tarvis sõnu ega kallistusi, lihtsalt kohalolekut.
4. Hoolitsemine
Mõne inimese jaoks tähendab hoolitsemine armastust.
Meestele, kellel see on esmane armastusekeel, on oluline, et nende naine hoolitseks kodu ja laste eest. Küsides neilt, kuidas nad teavad, et naine neid armastab, vastavad nad näiteks: „Sellepärast, et ta hoiab maja puhtana ja alati, kui ma koju tulen, on soe söök juba ootamas.“
Naised seevastu ootavad meestelt abi majapidamistöödes. Nende jaoks on väga oluline, et aias oleks muru niidetud, kõik oleks parandatud ja korras. Nad on tänulikud, kui neid autoga poodi ja tööle viiakse. Ühtlasi on neil äärmiselt hea meel, kui mees tuleb vahel appi nõusid pesema või aitab kodustes töödes, kui ise ei jõua kõike ära teha.
Kas teie armastatu annab teile kuidagi pidevalt mõista, et te kodus midagi ei tee? Või vihjab ta, et võiksite vahel rohkem koristamisele või söögitegemisele tähelepanu pöörata? Mitu korda olete kuulnud, et prügi on ikka veel välja viimata?
Mida ta selle taga tegelikult mõtleb? Teie armastatu lihtsalt ei tunne, et ennast hetkel armastatuna. Kui ta ütleb, et „Sa ei tee kodus midagi!“ või „Miks sa pole ikka veel seda kappi ära parandanud?“, siis ütleb ta tegelikult: „Ma ei tunne enam, et sa mind armastaksid. Armasta mind!“
5. Füüsiline puudutus
N: Õlalepatsutus, kallistamine, käest kinni hoidmine, käe seljale asetamine, pea paitamine, suudlus põsele, kaisus olemine - mitteseksuaalne puudutus.
Füüsiline puudutus väljendab tema jaoks emotsionaalset armastust. Nad tunnevad, et neid ei armastata, kui neid ei puudutata! 
Intiimne vahekord on ainult üks sellise armastusekeele dialektidest. Teised dialektid on veel näiteks käest kinni hoidmine, kallistamine, paitamine, käe õlale asetamine.
Inimesele, kellele on oluline füüsiline kontakt, ei ole midagi valusamat, kui selle tõrjumine.
Kui sellel inimesel on raske aeg, siis on kallistus tema jaoks tohutu hingelise väärtusega. Sõnad ei pruugi tema jaoks kuigi olulised olla, aga puudutamine näitab, et sa tõesti hoolid.
Kui sa teda kellegagi petad, on see tema jaoks laastav.


Kuidas saada aru, milline on minu või mu partneri armastusekeel?
See, mida sa teed teistele, on tavaliselt ka sinu enda armastusekeel, sest soovid alateadlikult, et seda tehtaks ka sulle. Näiteks, kui sa oma armastatut pidevalt teenindad (tood talle kohvi, teed talle tema lemmiksööki, triigid tema pluusi), on see suure tõenäosusega ka sinu enda armastusekeel, sest näitad selliste tegudega välja oma hoolimist. Tavaliselt suhtlevad inimesed teistega enda armastuse keeles.
Kui millegi puudumine teeb sulle haiget, on selle vastand tavaliselt sinu armastusekeel. Näiteks kui partner sind ignoreerib ja see teeb sulle tohutult haiget, on sinu armastusekeeleks ilmselt kvaliteetaeg ning dialektiks tähelepanu.
Üheks vihjeks on ka see, mida oled sa oma partnerilt pidevalt küsinud. Näiteks, kui oled talle pidevalt mõista andnud, et soovid temaga suhelda, on sinu armastusekeeleks ilmselt kvaliteetaeg ning dialektiks kvaliteetvestlused, emotsioonide jagamine.

Kui soovid teada saada, milline on Sinu peamine armastusekeel, siis siin kodulehel saab teha tasuta testi:
http://www.5lovelanguages.com/

Kokkuvõtteks:
Kui ma õpin ära enda partneri armastusekeele ja pakun talle seda, mida ta vajab, tunneb ta end tõeliselt armastatuna ning armastus ei saa kunagi otsa.
Armastus on meie sügavamaid emotsionaalseid vajadusi ning me reageerime positiivselt sellele inimesele, kes pakub meile seda, mida me vajame meie enda keeles.
Tõeline armastus on valik.
Tunnusta ja kiida seda, kui sinu vajadusi täidetakse - siis su partner teab, mida sa vajad ning teeb seda hea meelega. Sageli me lihtsalt ei tea, mida teha, sest keegi pole meile armastusekeelte kohta kunagi midagi õpetanud.
Pane hoolega tähele, mida su partner sult küsib - see on suure tõenäosusega see, mida ta tõeliselt vajab.
Leidsin Youtube`ist ka ühe video, kus Gary Chapman kõike seda oma isiklike sõnadega kirjeldab:

---------------------------------------------------------------------------------
P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.

pühapäev, 2. juuli 2017

Heategu

Miks ma panustan heategevusse?
Mind motiveerib elus vajadus anda oma panus, olla kellelegi vajalik ja kasulik - see tekitab minus hea tunde. Minu elu mõte on olla järjest õnnelikum. Kui tunnen, et olen kellegile vajalik ja kasulik, teeb see mind õnnelikumaks. Arvan, et heategevus on selleks suurepärane vahend.
Kuidas saab teiste aitamine õnnelikumaks teha, küsite? Väga hea, et küsisite - vastan meeleldi!
Me kõik soovime olla armastatud, õnnelikumad ja hästi koheldud, aga millegipärast ootame, et seda kõike pakuksid meile teised inimesed. Tegelikult on potentsiaal kõiki neid tundeid tunda meie endi sees olemas ning kiireim viis neid tundeid esile kutsuda, on pakkuda neid samu asju kellelegi teisele - paradoksaalsel kombel tunneme aga neid tundeid siis ka ise ning eesmärk ongi saavutatud. Kõik algab iseendast!
Universumis kehtib põhjus-tagajärg seos - sinu teod annavad tulemusi ning sellega lood sa ise enda elu.
Kui sa tahad, et teised inimesed midagi sulle pakuksid, tuleb esmalt pakkuda kõigepealt neile seda, mida nemad vajavad. Kui sa tahad, et teised sind toetaksid ja aitaksid, tuleb kõigepealt aidata teisi. Kui sa tahad saada jõukaks, tuleb kõigepealt õppida tingimusteta andma.
Heategu ei pea alati olema rahaline. Vahel saame kedagi aidata hea sõnaga, pakkuda kellelegi lohutust, teda kuulata, veetes temaga aega või julgustades teda oma hirmudest üle saama. Aidates kellelgi rongis ratta rippuma tõsta, kes seda ise ei jaksa, tekitab see ka endas hea tunde ning ühtlasi aitad sellega iseennast, sest su enesetunne paraneb.
Kui sa oled tänulik, ei saa sa samal ajal olla mures ega vihane. Samuti ei saa sa samal ajal olla heatahtlik ja õnnetu. Aidates teisi, suurendad sa sellega ka enda õnnetunnet.
Kahjuks ei saa me alati ise kohal olla. Küll aga saame kedagi aidata väikese rahasummaga.
Ühtsuses peitub suur jõud. Kui üks inimene panustab kuus 5 eurot, ei muuda see suure tõenäosusega tema elukvaliteeti mitte kuidagi ning sellega ei saa eriti palju ka teisi aidata. Kui aga 100 inimest annavad 5 eurot kuus, saab sellega juba nii mõndagi ära teha.

Sa ei saa aidata kõiki, aga kõik saavad aidata kedagi.
Teistele head tehes saad sa endas kasvatada ka küllusementaliteeti - teistele midagi andes ei jää sa ise millestki ilma, sest vastutasuks saad sa ise hea tunde, teised tahavad ka sind aidata ning kõik head asjad tulevad sulle ringiga tagasi.
Sellega saad sa teha maailma paremaks, anda oma panuse ning oled lõpuks ka ise õnnelikum. Oled ise eeskuju ja võtad oma elu ohjad enda kätte.
Mulle meeldib IK Heategevusfondi jätkusuutlikkuse põhimõte. Kuna sissepandud raha investeeritakse ja pannakse kasvama, siis kasvatab raha ise oma heategemise jõudu, üks väike panus teeb head ka edaspidi ning tänu sellele ei saa heategu kunagi otsa.
Üksinda jõuab küll kiiresti, aga koos jõuame kaugemale.

Kui soovid lähemalt teada saada, mis on Investeerimisklubi Heategevusfond või kuidas sinna panustada, saab seda teha siin: https://igaveneheategu.ee/

neljapäev, 1. juuni 2017

Piiravate uskumuste muutmine

On Sul on mõni äge unistus, mida sooviksid kunagi ellu viia, aga tunned, et miski hoiab Sind tagasi?
Üsna suure tõenäosusega on see tagasihoidev jõud kas hirm või siis mõni piirav uskumus.

Meie mõtted tekitavad tundeid, tunded panevad meid tegutsema ning teod annavad tulemusi. Aga kust meie mõtted üldse tulevad? Mõtted pärinevad meie alateadvuses olevatest uskumustest ja uskumused ise on võetud üle teistelt inimestelt juba väga varajases lapsepõlves.
Väga paljud uskumused on meile õpetatud meie endi vanematelt, kes näiteks räägivad: "Raha ei kasva puu otsas!", "Rikkad on ahned!", "Raha tuleb raske tööga!".
Kuna uskumused tekivad niivõrd noores eas, võib juhtuda, et nad kujunevad välja vildakad, sest meil ei ole veel piisavalt elukogemust, mille põhjal ise objektiivseid järeldusi tekitada. Seega tekivad vahel uskumused, mis meid ei toeta ja on pigem kahjustavad ning hoiavad meid tagasi. Uskumused juhivad aga suurt osa meie elust ning kui me neid pidevalt kriitilise pilguga üle ei vaata, võime isegi 65 aastasena uskuda mingeid täiesti naeruväärseid asju, mis on tekkinud kolmeaastase elukogemuse pealt.
Kui võtta kaks täiesti erinevat inimest, kellest ühel on uskumus, et ma pole mitte midagi väärt ja teine, kes usub, et ta väärib ainult parimat, siis need kaks inimest käituvad ühes ja samas seltskonnas täiesti erinevalt ning saavad seeläbi ka teistega suheldes hoopis teistsuguseid tulemusi.

Uskumused > Mõtted > Tunded > Tegutsemine > Tulemused

Ehk siis kui muudad ära oma uskumused, saad ka teistsuguseid tulemusi.

Inimesed küsivad tihti: "Aga kust ma üldse tean, et mul mingi piirav uskumus on ja ma ei tea, mis mu piiravad uskumused üldse on ."

Üks päris tõhus meetod enda piiravate uskumuste tuvastamiseks on järgmine: mõtle kõigepealt mingile unistusele või eesmärgile, mida sooviksid saavutada, aga mida sa pole siiamaani teinud ning mille puhul on miski sind tagasi hoidnud. Nüüd kujutle, kuidas sa seda unistust juba homme ellu viima hakkad. Pane nüüd hoolega tähele, mis vastulauseid su mõistus hakkab tekitama - N: "Tahaks küll, aga... mul pole aega!", "...ma olen liiga vana!", "...ma olen liiga noor!", "...ma pole piisavalt tark!" , "...mul pole piisavalt teadmisi!", "...mul pole raha!". Kõik mõtted, mis  peale seda "aga..." tulevad,  ongi tavaliselt piiravad uskumused.
Kõige levinumad piiravad uskumused on tavaliselt "Ma pole piisavalt hea!", "Ma ei vääri seda!", "Mul pole piisavalt raha!", "Ma olen liiga vana!", "Ma olen liiga noor!", "Mul ei ole piisavalt haridust!", "Ma ei saa hakkama!" jne.
Henry Ford on öelnud ühe väga kuulsa tsitaadi: "If you think you can or if you think you can`t, you`re  right." ("Kui sa arvad, et sa suudad või arvad, et ei suuda - mõlemal juhul on sul õigus.")
Öeldakse, et uskumused juhivad lausa 95% meie elust.

Kui soovid teada saada, millised on Su piiravad uskumused, siis tee palun see harjutus kirjalikult läbi - mõtle enda unistuse elluviimise peale ning pane kirja kõik vastulaused, mida su mõistus tootma hakkab. Kirjalikult sellepärast, et käsitsi kirjutades on meil ühendus alateadvusega ning seetõttu ligipääs palju sügavamale infole ja taipamistele.

Nüüd, kus on teada enda piirav(ad) uskumus(ed), oleks kasulik see asendada mõne toetava uskumusega, mis viiks meid elus edasi ja aitaks unistusi ellu viia.
Toetav uskumus on sageli piirava uskumuse täielik vastand.
Proovigi nüüd leida igale oma kirjapandud piiravale uskumusele mingi vastulause, mis on pigev toetav.
Näiteks "Ma pole piisavalt hea" vastand võiks olla "Ma olen juba ammu piisavalt hea täpselt sellisena, nagu ma olen!"
"Mul pole piisavalt raha!" > "Raha on igal pool külluses ning seda on võimalik alati juurde teenida, kui inimestele piisavalt väärtust luua!"
"Ma olen liiga vana!" > "Kui ma olen 30 aastane, siis on mul veel vähemalt 30-40 aastat, et mingi uus oskus endale omandada ja 30 aastaga jõuab saavutada väga palju. Colonel Sanders oli 62 aastane, kui oma kuulsa kanatoiduretseptiga läbimurde saavutas (KFC)."
"Mul ei ole piisavalt haridust!" > "Paljud miljonärid on kooli üldse pooleli jätnud ja sellegipoolest saavutanud tohutu jõukuse!"

Afirmatsioonid

Kui piiravatele uskumustele on toetavad vastulaused leitud, oleks vaja hakata neid endale sisendama, et neid ka uskuma hakata. Selliseid positiivse sisuga sisendusi nimetatakse afirmatsioonideks.
Et afirmatsioonid mõjuma hakkaksid, on neid vaja pidevalt korrata ning eriti hästi mõjub see, kui kordamist teha tugeva emotsiooniga ning oma keha kaasates (näiteks kätega samal ajal jõuliselt vehkides).
Ma ise olen afirmatsioone endale juba aastaid sisendanud ning mingi aja pärast hakkavad nad tõesti mõjuma, kuid siis avastasin ühe palju efektiivsema meetodi.
Nimelt - kui korrata neid afirmatsioone oma mõtleva mõistusega, siis ei pääse uued uskumused kohe alateadvusesse ja neid on vaja enne tohutult korrata, kui nad automaatseks muutuvad. Kui aga viia enne afirmatsioonide sisendamist enda aju alfatasandile (siis kui ajus domineerivad alfalained), tekib sild teadvuse ja alateadvuse vahel ning uued uskumused lähevad otse alateadvusesse - alateadvus juhib enamust meie elust.
Selleks, et ennast alfatasandile viia, võib näiteks mediteerida, teha joogat, Shindo venitusi või mõnda muud väga lõõgastavat tegevust. Võib ka lihtsalt mere ääres lainete loksumist kuulata või vaadata põlevat lõket. Alfalained on domineerivad ka näiteks vahetult peale ärkamist - ehk siis hea on teha afirmatsioone kohe ülesse tõustes.

Olen ise sellise  protsessi korduvalt läbi teinud ja täiesti uskumatu, kui kiiresti uued uskumused mõjuma hakkavad.
Näiteks oli mul varem selline piirav uskumus, et ma ei vääri edukate inimestega suhtlemist, sest ma ei ole ise veel edukas. Tundsin, et selline piirav uskumus ei lase mul enda täit potentsiaali saavutada ning mõtlesin, et tahaks selle ära muuta.
Viisin siis ennast Shindoga alfatasandile ning sisendasin endale uue uskumuse: "Ma väärin edukate inimestega suhtlemist!".  Järgmisel päeval läksin Investeerimisklubi üritusele, kus käib koos päris palju edukaid inimesi ja minu üllatuseks olid igasugused hirmud nendega suhtlemise ees nagu peoga pühitud. Lähenesin mitmele päris edukale inimesele absoluutselt ilma igasugute hirmudeta ning suhtlesin nendega täiesti vabalt. Täiesti ulme, kui kiiresti see meetod mõjus.
Nüüdsest olen seda tehnikat kasutanud ka teiste piiravate uskumuste vastu - kogemus ütleb, et mõne uskumuse puhul toimib see efektiivsemalt kui teise puhul, sest vahel on mitu uskumust omavahel põimunud ning sõltuvad teineteisest ning siis on vaja nende lahtiharutamiseks veidi rohkem aega.
Tõsi, piiravate uskumuste asendamine toetavate uskumustega nõuab küll vaeva ja tegelemist, aga saadav kasu ületab vaeva mäekõrguselt, sest uskumused juhivad ju kogu meie elu!

Mõtle, mis kõik on võimalik, kui sa enda piiravad uskumused uute positiivsete uskumustega asendad!

---------------------------------------------------------------------------------

P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.

pühapäev, 2. aprill 2017

80/20 reegel - Pareto printsiip e. kuidas olla oluliselt produktiivsem.

Kas Sul on vahel tunne, et kogu aeg on liiga palju teha - muudkui rabelen ja torman, aga ikkagi on nii palju vajalikke asju tegemata ja pidevalt käib mingi tuuleveskitega võitlemine, et lihtsalt ennast järje peal hoida? Kas vahel on selline tunne, et 24-st tunnist jääb päevas väheseks? Kas soovid, et sul oleks vähem stressi ja jõuaks rohkem tehtud? Kas soovid olla produktiivsem?
Tutvustan Teile ühte printsiipi, mille mõistmine on minu elu tohutult mõjutanud: 80/20 reegel e. Pareto printsiip.
1906. aastal avastas Itaalia majandusteadlane Vilfredo Pareto, et 80% Itaalia maast kuulub vaid 20% inimestest e. suurem osa jõukusest on vähese osa inimeste käes. Hiljem hakkasid paljud teised inimesed märkama, et see 80/20 reegel avaldub ka teistes eluvaldkondades:

  1. 20% inimestest loovad 80% tulemustest
  2. 20% toodangust annab 80% kasumist
  3. 80% ajast kulub 20 % inimestele
  4. 80% kaebustest tuleb 20 % klientidelt
  5. 80% sissetulekutest tuleb 20% klientidelt
  6. 80% ajast kanname 20% oma riietest
  7. 80% ajast pargimine 20%-le kohtadest jne.
Kui see printsiip meie igapäevaellu rakendada, siis märkame, et 80% tegevustest, mida me teeme, annab vaid 20% tulemustest ja vastupidi - vaid viiendik meie tegevustest annab olulise osa kogu meie tulemustest.
Eks meile kõigile on ju tuttav olukord, kus päev otsa muudkui jookseme ühest kohast teise, lahendame erinevaid probleeme ja muudkui teeme kogu aeg midagi, aga päeva lõpuks on ikkagi paljud olulised asjad tegemata ja soovime, et ööpäevas oleks 36 tundi.
Üks oluline põhjus selle taga on Illusion of Action (tegutsemise illusioon) - väldime alateadlikult tegevusi, mis on olulised, kuid samas ebameeldivad ning selle asemel teeme midagi rohkem meeldivamat, kuid mis ei vii meid kuhugile. Teame ju väga hästi, et oleks vaja neid olulisi asju teha, aga kuna need on niivõrd ebameeldivad, siis ei taha neid teha ja selleks, et leevendada  süütunnet, mis tekib nende asjade mitte tegemisest, teeme vähemalt midagigi. Näide, minu elust: lõputöö tegemine oli väga oluline, et saaks ülikooli lõpetatud, aga see oli lihtsalt niivõrd ebameeldiv, tundus liiga suur projekt ja üldse ei tahtnud sellega tegeleda. Selle asemel leidsin igasuguseid muid "olulisi" asendustegevusi, mida oli järsku vaja kohe praegu teha - kindlasti on kohe praegu vaja aknaid pesta; sokid vajavad paari panemist; raamatutelt on vaja tolmu pühkida jne. Kindlasti tuleb sarnane olukord Teilegi tuttav ette.
Aga kuidas seda probleemi siis lahendada?
Ülihea nipp on panna paberile kirja kõik asjad, mis on vaja ära teha. See aitab mitmel moel - esiteks saab kõik asjad peast ära, mis seal kogu aeg kummitavad ja juba sellega vabaneb tohutu koorem ja pinge ning enam ei ole hirmu, et miski ära ununeb. Enamasti hoiamegi asju nii kramplikult mõtetes sellepärast, et kardame need ära unustada. Teiseks tekib kohe ka ülevaade, millised nendest asjadest on ka tegelikult olulised ja millised mitte. Kolmandaks - kui "eesmärgid" on paberile pandud, käivitub miski alateadvuses, mis hakkab ise neid ülesandeid automaatselt lahendama ning tööd saavad justkui lennates tehtud. Tasub kindlasti proovida! 
Kui kogu nimekiri tegemata asjadest on silme ees, on hea nipp endalt küsida: "Milline nendest tegevustest mõjutab kõiki ülejäänud aspekte minu elus?" 
Kui 20% tegevustest annab 80% tulemustest, siis on mõistlik keskenduda ainult nendele ja ülejäänud teha ära siis, kui nende jaoks aega üle jääb. Milleks raisata enda väärtuslikku aega ebaolulistele tegevustele, mis meid kuhugi ei vii?

Mõned näited tegevustest minu elus, mis mõjutavad väga paljusid teisi eluvaldkondi:
  1. Hommikuti enne tööd ujumas käimine - äratab väga effektiivselt ülesse; tekitab tohutult hea enesetunde; annab energiat kogu ülejäänud päevaks, tänu millele olen tööl palju effektiivsem ja produktiivsem; olen peale seda palju paremas tujus; tervis on tänu trenni tegemisele parem; hoian kodus kokku vett ja elektrit, kuna saan spordiklubis ühtlasi ka pesemas käia; tänu trennile näen hea välja, mistõttu olen enesekindlam jne. Ühesõnaga see mõjutab kogu minu elu.
  2. Tervislik toitumine - hoiab mind tervena ja energilisena, aitab hoida kaalu kontrolli all, aitab hoida ravimite pealt raha kokku.
  3. Lugemine ja enese arendamine - tõstab minu väärtust tööturul, saan elu väljakutsetega palju kergema vaevaga hakkama; aitab mul teisi inimesi palju paremini mõista, mistõttu on mul paremad suhted; annab uusi praktilisi oskusi.
  4. Meditatsioon ja jooga - aitab lõõgastuda ja pingeid maandada; aitab olla teadlikum; aitab olla rahulikum ning ei reageeri enam igale mõttetule "probleemile"; aitab leida lahendusi lahendamata probleemidele jne.
Kui Teil on mõni hea näide tegevustest, mis annab Teie elus 80% tulemustest, siis palun jagage kommentaarides minuga ka. Oleks väga huvitav lugeda ning usun, et ka teistel oleks sellest palju abi.


---------------------------------------------------------------------------------

P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.