Mõtteid Quantum Shift Experience`ilt (2. päev)

𝐐𝐮𝐚𝐧𝐭𝐮𝐦 𝐒𝐡𝐢𝐟𝐭 𝐄𝐱𝐩𝐞𝐫𝐢𝐞𝐧𝐜𝐞 2. Päev

2. päev algas päris huvitava teemaga - sellel teemal polegi varem kuulnud Ericut rääkimas: mida sa pidevalt kannatad ja tolereerid.

Oled sa varem selle kohta inventuuri teinud, et mida sa pidevalt kannatad? Mina küll ei olnud - päris silmiavav harjutus.

Pidime tegema sellise harjutuse, et panime kirja kõik need asjad, mida me erinevates eluvaldkondades pidevalt tolereerime: see, kuidas teised käituvad; see, mida me ise teeme; töö juures; enda keskkonnas.

Ainuüksi kõikide nende asjade kirjapanemine pani märkama, kui palju see kõik eluenergiat asjatult ära kulutab ja meid taustal pidevalt tühjaks tõmbab.

Naljakas on selle juures veel see, et lisaks kõigile nendele asjadele, mida tolereerime, tolereerime me veel ka seda, et me selle suhtes mitte midagi ette ei võta ja see kulutab veel omakorda energiat.

Selleks, et teisi paremini aidata, on vaja iseenda anum pidevalt täis hoida. Me ei saa teisi aidata, kui meil endal eluenergiat napib.

Selleks, et hakata oma eluenergiat tagasi saama, on vaja hakata tasapisi nende asjade suhtes midagi ette võtma, mida me pidevalt väldime.

Eric soovitas alustada väikestest teostatavatest asjadest - neid on lihtne kohe ära teha ja nende alt vabanevast lisaenergiast saab hakata ära tegema järjest suuremaid asju.

Eric soovitab sellist inventuuri teha lausa korra aastas või isegi kord kvartalis.

Teise päeva õhtuse osa põhisõnumiks on olnud see, et 𝐯ä𝐠𝐚 𝐨𝐥𝐮𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐨𝐧 𝐯𝐞𝐞𝐧𝐝𝐮𝐝𝐚, 𝐞𝐭 𝐤õ𝐢𝐤 𝐬𝐢𝐧𝐮 𝐤𝐞𝐡𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝, 𝐞𝐦𝐨𝐭𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚𝐚𝐥𝐬𝐞𝐝 𝐣𝐚 𝐡𝐢𝐧𝐠𝐞𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐯𝐚𝐣𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐨𝐥𝐞𝐤𝐬𝐢𝐝 𝐫𝐚𝐡𝐮𝐥𝐝𝐚𝐭𝐮𝐝, sest siis me suudame siin elus efektiivselt toimida. Ehk kui valmistuda pikaks autosõiduks, siis on oluline veenduda, et autoga on kõik korras (kõik vajadused on rahuldatud). Väga oluline on rahuldada neid vajadusi 𝐩𝐨𝐬𝐢𝐭𝐢𝐢𝐯𝐬𝐞𝐥 𝐦𝐨𝐞𝐥, sest muidu võtab su keha juhtimise üle ja hakkab neid rahuldama ise ükskõik mis moel (sageli negatiivselt). 𝐊𝐮𝐢 𝐬𝐚 𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐝 𝐞𝐧𝐝𝐚 𝐯𝐚𝐣𝐚𝐝𝐮𝐬𝐭𝐞 𝐞𝐞𝐬𝐭 𝐡𝐨𝐨𝐥𝐭 𝐤𝐚𝐧𝐝𝐦𝐚, 𝐬𝐢𝐢𝐬 𝐬𝐮𝐮𝐫𝐞𝐦 𝐨𝐬𝐚 𝐬𝐢𝐧𝐮 𝐟üü𝐬𝐢𝐥𝐢𝐬𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐣𝐚 𝐯𝐚𝐢𝐦𝐬𝐞𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐩𝐫𝐨𝐛𝐥𝐞𝐞𝐦𝐢𝐝𝐞𝐬𝐭 𝐥𝐢𝐡𝐭𝐬𝐚𝐥𝐭 𝐡𝐚𝐢𝐡𝐭𝐮𝐛.

𝐊𝐞𝐡𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐯𝐚𝐣𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞𝐝 on kõige pakilisemad. Nende vajaduste rahuldamata jätmise tagajärjeks on 𝐭õ𝐬𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐟üü𝐬𝐢𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐣𝐚 𝐞𝐦𝐨𝐭𝐬𝐢𝐨𝐧𝐚𝐚𝐥𝐬𝐞𝐝 𝐩𝐫𝐨𝐛𝐥𝐞𝐞𝐦𝐢𝐝. Kui su kehalised vajadused on täidetud, siis seda parem on ka sinu emotsionaalne ja intellektuaalne seisund.

𝐊𝐞𝐡𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐯𝐚𝐣𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐨𝐧:

Õ𝐡𝐤. Hapnik on vajalik energia tootmiseks. Stressiolukorras lülitub immuunsus välja, seetõttu on hingamisharjutuste tegemine väga oluline (5-5-5-5 hingamine). Sügav rahulik hingamine annab su kehale märku, et keskkond on turvaline ning toimub rahunemine. Hingamine aitab lümfil puhastuda.

𝐕𝐞𝐬𝐢. Koosneme enamuses veest. Kui veetase kehas langeb, jääb meid sõna otseses mõttes vähemaks. Kõige parem on toatemperatuuril naturaalne mineraalvesi. Tihti ei ole meil tegelikult nälg, vaid veepuudus. Rohke veetarbimine aitab nälga ja isusid leevendada. Vett tuleb juua enne, kui janu hakkab.

𝐔𝐧𝐢. Keha taastab ja parandab ennast une ajal, stressitase väheneb. Uni on kehale isegi olulisem kui toit. Pime ning veidi jahedam tuba aitab soodustada sügavamat und. Lülita ekraanid välja vähemalt 3 tundi enne magamaminekut.

Otsusta, mis kell sa tahad tõusta ning mine magama 7,5 tundi varem.

𝐄𝐧𝐞𝐫𝐠𝐢𝐚 on kõige alus. Energiat on võimalik saada suhkrutest, rasvadest ja valkudest. Ole väga tähelepanelik, kust sa oma energia saad. Vähenda suhkru ning suurenda heade rasvade osakaalu. See paneb su keha tootma energiat rasvadest ja tänu sellele ei toimu nii suurt energiataseme kõikumist. Kõige võimsam ja elumuutvam asi, mida enesearengu jaoks teha: teadvusta ja vajadusel korrigeeri oma suhet toitumisega.

Rasva aitab põletada aeroobne trenn: pikad jalutuskäigud ja ujumine.

𝐋𝐢𝐢𝐤𝐮𝐦𝐢𝐧𝐞. Liikudes töötab aju paremini. Lümfisüsteemil ei ole pumpa – see töötab siis, kui me liigume. Liikumine puhastab keha. On kolme sorti treeninguid: kardio, painduvus ja tugevus – meie keha vajab kõiki kolme!

𝐓𝐨𝐢𝐭𝐚𝐢𝐧𝐞𝐝. On asjad, mida me sööme energia saamiseks ning asjad, mida sööme ehituselementideks. Toitained on vitamiinid, mineraalid, rasvad, aminohapped (antikehad koosnevad aminohapetest), rasvad, suhkrud, vesi, kiudained. Väga oluline on keha jaoks vajalikud ehituselemendid kätte saada. Need saab sessoonsetest puu- ja juurviljadest, lihast, pähklitest ja seemnetest.

𝐏ä𝐢𝐤𝐞𝐬𝐞𝐯𝐚𝐥𝐠𝐮𝐬. Me vajame päikesevalgust - see aitab toota D-vitamiini. Päevas võiks saada vähemalt 10-30 minutit päikesevalgust. Oluline on mitte lasta end päikesel ka liiga ära põletada.

𝐏𝐮𝐮𝐝𝐮𝐭𝐮𝐬. Me vajame puudutusi emotsionaalseks heaoluks ja turvatundeks. See tugevdab immuunsust ja alandab stressitaset. Lemmikloom mõjub ka väga hästi.

Osalen veel sellises kogukonnas nagu "Better You Academy", mis on suhteliselt sarnane - igal kuul toimuvad kasulikud loengud maailmatasemel tegijatelt ning on võimalik ümbritseda ennast sarnaste edasipüüdlike ja toetavate inimestega.

Rohkem infot selle kogukonna kohta leiad siit (minu affiliate link):
HTTP://BIT.LY/BETTERYOUMEMBERSHIP

Mõtteid Quantum Shift Experience`ilt (1. päev)

Rõõm tõdeda, et 𝐄𝐫𝐢𝐜 𝐄𝐝𝐦𝐞𝐚𝐝𝐞𝐬 viib taas läbi järjekordset enesearengukoolitust 𝐐𝐮𝐚𝐧𝐭𝐮𝐦 𝐒𝐡𝐢𝐟𝐭 𝐄𝐱𝐩𝐞𝐫𝐢𝐞𝐧𝐜𝐞 - on väga hea meel sellel osaleda. See on üks väga võimas kolmepäevane virtuaalne sündmus, mis on täielikult elumuutev, sest keskendutakse nendele teemadele, mis päriselt tulemusi mõjutavad - algpõhjustele.

Alguses rääkis Eric sellest, mis tõstab meie enesekindlust ja mis seda vähendab.

Põhisõnumiks oli, et hakka võtma igasuguseid lubadusi, mida sa annad, väga tõsiselt. Kui sa tead, et ei suuda neid täita, siis pigem ära anna neid, sest kui sa seda lubadust ei täida ning iseennast alt vead, siis see kahandab su eneseusku ja enesekindlust.

Sama on ka vastupidi. Kui annad lubadusi väga harva ja neid ka tõepoolest täidad, siis hakkad ennast järjest rohkem usaldama ning ühtlasi suurendab see sinu eneseusku ja enesekindlust.

Väga oluline on seda ka TÄHISTADA, kui sinu tegevus on kooskõlas sinu Kõrgema Minaga, sest iga kord, kui sa tähistad, hakkab su alateadvus hoolikalt jälgima, mida sa “õigesti” tegid ning hakkad sellist käitumist, mida sa premeerisid, rohkem kordama.

Päeva esimese poole 𝐩õ𝐡𝐢𝐬õ𝐧𝐮𝐦𝐢𝐤𝐬 on olnud aga see, et oluline ei ole teha mitte 𝐬𝐮𝐮𝐫𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐬𝐢 𝐤𝐨𝐫𝐫𝐚𝐠𝐚, 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐭𝐞𝐡𝐚 𝐭𝐚𝐬𝐚𝐩𝐢𝐬𝐢 𝐯ä𝐢𝐤𝐞𝐬𝐞𝐢𝐝 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐬𝐢 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞𝐬, 𝐦𝐢𝐬 𝐦õ𝐣𝐮𝐭𝐚𝐛 𝐤õ𝐢𝐤𝐞 ü𝐥𝐞𝐣ää𝐧𝐮𝐭. Ehk siis muuta 𝐯ä𝐢𝐤𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐬𝐚𝐦𝐦𝐮𝐝𝐞 𝐤𝐚𝐮𝐩𝐚 𝐚𝐥𝐠𝐩õ𝐡𝐣𝐮𝐬𝐞𝐢𝐝. See käivitab ahelreaktsiooni, mis muudab kogu sinu elu. 𝐕ä𝐢𝐤𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐩𝐢𝐝𝐞𝐯𝐚𝐭𝐞 𝐩𝐚𝐫𝐚𝐧𝐝𝐮𝐬𝐭𝐞 𝐦õ𝐣𝐮 𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐛 𝐚𝐣𝐚 𝐣𝐨𝐨𝐤𝐬𝐮𝐥 𝐤𝐮𝐡𝐣𝐮𝐦𝐚 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐧𝐞𝐞𝐝 𝐯ä𝐢𝐤𝐞𝐬𝐞𝐝 𝐬𝐚𝐦𝐦𝐮𝐝 𝐨𝐧𝐠𝐢 𝐤õ𝐢𝐠𝐞 𝐚𝐥𝐮𝐬𝐞𝐤𝐬. Väikeste muudatuste tegemise võlu ongi see, et seda saab teha väikeste talutavate portsude kaupa ja see sisendab usku, et muutus on võimalik. Liiga suure muutuse tegemine on meie jaoks väga stressirohke ning me ei suuda seda teha.

Nendeks algosakesteks on meie geneetika, automaatsed käitumismustrid, 𝐬𝐨𝐨𝐯𝐢𝐝, 𝐯𝐚𝐣𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞𝐝, 𝐮𝐬𝐤𝐮𝐦𝐮𝐬𝐞𝐝 𝐣𝐚 emotsioonid. Kui nendega tegeleda, hakkavad ka tulemused tulema.

Automaatsed käitumismustrid - Need juhivad su elu palju rohkem kui sinu teadlikud valikud.

𝐒𝐨𝐨𝐯𝐢𝐝 – soovid mõjutavad seda, millele sa keskendud, mida märkad ja kuidas käitud ning lõpuks mõjutab see seda sihtkohta, kuhu sa välja jõuad.

𝐕𝐚𝐣𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞𝐝 – füüsilised ja emotsionaalsed vajadused põhinevad ellujäämisel. Kui sa ise enda vajadusi teadlikult ära ei lahenda, võtab su alateadvus juhtimise üle ja hakkab neid ise lahendama ükskõik mis moel.

𝐔𝐬𝐤𝐮𝐦𝐮𝐬𝐞𝐝 – see, mida sa usud enda ja elu kohta üldiselt. On meid toetavad uskumused ja piiravad uskumused.

𝐄𝐦𝐨𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐝 – ei ole häid ega halbu emotsioone. Emotsioonid on lihtsalt kompassiks, mis juhivad meid teatud suunas. Teeme kõike eesmärgiga tunda mingeid emotsioone. Sind premeeritakse “positiivsete” emotsioonidega, kui teed selliseid tegevusi, mis on sinu tõeliste väärtustega kooskõlas.

Harjutus:

Kirjuta iga valdkonna kohta (finantsilised, sotsiaalsed, isiksus, kogemused, elukeskkond, pärand) endale kiri tulevikust sellises vormis, justkui oleksid selle eesmärgi juba saavutanud – kiri oma tuleviku sinalt.

Sõnasta see selliselt: “Kas poleks tore, kui see juhtuks?”

Näide: Kas poleks tore olla miljonär? Kas poleks mitte tore, kui mul oleks Tesla? Kas poleks tore olla imelises ja rahuldustpakkuvas suhtes?

Seejärel sea igale valdkonnale selged eesmärgid, tee plaan ning hakka nende eesmärkide poole püüdlema.

Milline on sinu elu aasta pärast?

See, mida sa ihaldad ja soovid, juhib sinu käitumist.

Mõtle, millised on sinu soovid järgmiste eluvaldkondade kohta:

Finantsilised – materiaalsed asjad, sissetulekud, investeeringud, panustamine

Sotsiaalsed – perekond, sõbrad, romantilised suhted

Isiksus – tööalane, eneseareng, loomingulisus

Kogemused – elamused, mida sooviksid kogeda

Keskkond – kodu, töökoht, väliskeskkond

Pärand – see, kuidas sa tahad, et sind mäletatakse.

Esimese päeva õhtuse osa fookuses olid 𝐞𝐦𝐨𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢𝐝.

𝐄𝐌𝐎𝐓𝐒𝐈𝐎𝐎𝐍𝐈𝐃 – 𝐌𝐄𝐈𝐄 𝐍𝐀𝐓𝐔𝐑𝐀𝐀𝐋𝐍𝐄 𝐆𝐏𝐒

Emotsioonid on tagasiside meie käitumisele ehk tagajärg. Kui sa käitud teatud moel ja saad emotsionaalse laengu, on see tagasiside sinu südametunnistuselt: kas see käitumine oli õige või mitte. Ei ole häid ega halbu emotsioone, on vaid mugavad ja ebamugavad. Emotsioonid on sina ise suhtlemas iseendaga – need on justkui õpetajad. Need emotsioonid, mida me tõlgendame “halvana”, on tegelikult vajalikud. Näiteks häbi on vajalik selleks, et me õpiksime, kui tegime midagi valesti. Nad on vajalikud selleks, et me õppetunni ära omandaksime ning sama käitumist enam ei kordaks.

Emotsioonid arenesid evolutsiooni käigus välja selleks, et võimaldada meil paremini ellu jääda, kuid see kõik toimus hoopis teistsuguses elukeskkonnas tänasega võrreldes.

Eric Edmeades nimetab seda 𝐞𝐯𝐨𝐥𝐮𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢 𝐭ü𝐡𝐢𝐦𝐢𝐤𝐮𝐤𝐬 – me pole oma emotsionaalses arengus veel praegusele ühiskonnakorraldusele järele jõudnud ning ei suuda sellega kõige paremal moel toime tulla. Meie emotsioonid on algselt arenenud välja kiskjate kartmiseks, kuid tänapäeval reageerime ka väikestele probleemidele, justkui oleks meie elu ohus ning võimendame oma emotsioone üle. Siit järeldus – ära lase emotsioonidel enda elu juhtida. Kasuta neid hoopis õppetunnina ning nii juhid sina ise oma elu.

Teine huvitav teema, millest Eric õhtul rääkis, oli 𝐇𝐢𝐧𝐝𝐬𝐢𝐠𝐡𝐭 𝐖𝐢𝐧𝐝𝐨𝐰.

See on selline ajavahemik, mille jooksul kunagine “halb” sündmus muutub hoopis “heaks”. Ehk sa annad sellele lõpuks hoopis uue ja positiivse tähenduse. Näiteks mõistad, et kunagine töökaotus oli tegelikult väga hea, sest andis sulle tõuke hakata ettevõtlusega tegelema ning tänu sellele on sul nüüd imeline elukvaliteet.

Kui sul on mineviku suhtes lahtilaskmata viha, siis tajud ka tuleviku suhtes ärevust ja hirmu. Kui tunned mineviku osas tänulikkust, on sul ka tuleviku osas helged ootused.

Õpi raskeid aegu hindama.

See, milliseid tähendusi me olukordadele anname ning milline on meie emotsionaalne reaktsioon antud olukorras, mõjutab kõike!

Selleks, et hakata “halva” sündmuse tähendust muutma, küsi endalt näiteks järgmisi küsimusi:

“Mida head selle tagajärjel juhtus?”

“Mida ma sellest õppisin?”

“Kas ma tahaksin nendest vajalikest õppetundidest loobuda?”

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga sisutihe ja produktiivne päev. Jah, saime tohutult palju kasulikke teadmisi, aga minu jaoks oli väga väärtuslik ka see, et meid jagati iga natukese aja tagant gruppidesse ning pidime tegema harjutusi ning oma õppetunde isekeskis arutama. Oli näha, et need inimesed, kes on sellisele koolitusele kogunenud, on väga kõrge kvaliteediga ning sain endale juurde palju uusi toredaid tutvusi. Osalen veel sellises kogukonnas nagu "Better You Academy", mis on suhteliselt sarnane - igal kuul toimuvad kasulikud loengud maailmatasemel tegijatelt ning on võimalik ümbritseda ennast sarnaste edasipüüdlike ja toetavate inimestega.

Rohkem infot selle kogukonna kohta leiad siit (minu affiliate link):
HTTP://BIT.LY/BETTERYOUMEMBERSHIP

Kust leida tõelist õnne?

“Ma olen õnnelik siis, kui ma leian endale lõpuks kaaslase…”

“Ma olen õnnelik siis, kui ma abiellun…”

“Ma olen õnnelik siis, kui ma kooli ära lõpetan…”

“Ma olen õnnelik siis, kui lapsed välja kolivad…”

“Ma olen õnnelik siis, kui ma lõpuks tööd leian…”

“Ma olen õnnelik siis, kui oma laenudest lahti saan…”

Me kõik tahame olla õnnelikud. Arvame, et saame õnnelikuks siis, kui meie soovid lõpuks täide lähevad. On sul aga juhtunud, et mõni soov lähebki täide, ent rõõmutunne sellest kestab vaid väga lühikest aega? Seejärel tuleb fookusesse mõni järgmine eesmärk, mida hakata taga ajama, mis seekord "kindlasti õnnelikuks teeb". Ja nii hoiamegi endal pidevalt nina ees seda tulevikus õnnelik olemine porgandit, et panna ennast mingite eesmärkide poole püüdlema, aga olgem ausad - ükski neist saavutustest meid tegelikult päriselt õnnelikuks ei tee.

Vaatasin hiljuti T. Harv Ekeri webinari õnnelikkuse teemal, mis mind väga kõnetas ja pani päris sügavalt mõtlema. Otsustasin seepeale, et vaatan selle webinari uuesti läbi ning teen sellest ka kokkuvõtte, et need teemad paremini kinnistuksid.

Soovitan seda webinari ka teistel vaadata. Lõpus müüakse küll ka järgmist toodet, kuid webinar ise oli siiski täis väga palju kasulikku sisu.

https://www.harveker.com/stah/invite/

Kõige tagamõte, mis me siin elus teeme, on tegelikult olla õnnelik. Proovime rohkem raha teenida, leida omale kaaslast ja toredaid sõpru - seda kõike selle nimel, et õnnelikum olla.

Meile on maast madalast õpetatud: selleks, et olla õnnelikum, peame midagi TEGEMA.

Webinarist selgus, et see on tegelikult vale lähenemine.

Teame ju omast käestki, et saavutused pakuvad rõõmu vaid lühikeseks ajaks ja siis hakkame kohe järgmist asja taga ajama ning ei lase endal eelmisestki saavutusest täielikult rõõmu tunda. Pidevalt on illusioon, et kui ma nüüd selle JÄRGMISE asja saavutan, siis olen õnnelik, aga siis ei lase me endal sellest saavutusest samuti rõõmu tunda ning hakkame jälle järgmist eesmärki taga ajama.

T. Harv Eker sai ühel hetkel miljonäriks, aga sellega ei kaasnenud sellist joovastavat õnnetunnet, mida ta lootnud oli. Seejärel müüs ta oma ettevõtte, mis tõi talle täieliku ajalise ja rahalise vabaduse, aga sellega ei kaasnenud samuti seda õnne ja rahulolu tunnet.

Selle peale sai Harv Eker aru, et midagi siin ei klapi, võttis aja maha ja hakkas tõsiselt uurima, et mis siis teeb üldse inimesi õnnelikuks.

Oma retke käigus avastas ta, et kõik see, mida meile seni on õpetatud, on olnud vale. Meile on kogu see aeg tegelikult õpetatud, kuidas olla õnnetu.

Mis siis, kui me tegelikult ei pea midagi TEGEMA, et õnnelik olla? On hoopis midagi, mida MITTE TEHA.

Tegelikult on õnn meis kõigis olemas, aga me ise teeme ennast õnnetuks (tahtmatult)…

Õnne saladus on lõpetada nende asjade tegemine, mis meid õnnetuks teevad. Kui sa lõpetad enda õnnetuks tegemise, siis oledki automaatselt õnnelik.

Tõeline õnn on sinu sees juba praegu olemas. Seda ei pea kuskilt mööda maailma taga otsima - sellega on vaja hoopis ühendust saada. Selleks on vaja saada ühendust enda tõelise minaga. Kui sa seda suudad, siis oledki alati õnnelik. Tõeline sina on alati õnnelik, alati rõõmus ja alati armastav.

1. Õnn on loomulik.

   Meil on kaks osa: tõeline mina (Kõrgem Mina) ning Madalam Mina (ego), mis on ühiskonna poolt programmeeritud (see, kes sa õppisid olema).
   See programmeeritud osa on tegelikult kaitsemehhanism, mille ülesanne on meid elus hoida, aga mitte õnnelikuks teha. See otsib igas olukorras seda, mis on valesti ning keskendub hädaohtudele. Ta tegutseb hirmu põhjal. Kõik tundub tema jaoks oht ja probleem. Pole siis ime, kui me ennast õnnelikuna ei tunne.
   Kõrgem Mina ja Madalam Mina on sinu sees alati olemas. Selleks, et olla õnnelikum, tuleb see hirmu põhine meel vaigistada ning saada ühendust enda Kõrgema Minaga. Kui lõpetada negatiivne sisekõne, jääbki alles vaid rahulik ja õnnelik sina.
   Loomulikult pole see kuigi lihtne, sest ego on väga tugev ja võitleb kõvasti selle nimel, et ellu jääda ning kontrolli säilitada. Ta teeb kõike selleks, et mitte lasta sul enda tõelise minaga ühendust saada. Ta üritab pidevalt su tähelepanu juhtida sellele, mis on halvasti ja valesti, mille tagajärjeks on pidev õnnetu olemise tunne.

2. Õnn peab olema tingimustest vaba.

   Meile on õpetatud, et õnnetunne on millegi tulemus. Seega seame oma õnnetunde sõltuvaks välistest teguritest ja teistest inimestest. Välised tingimused on aga pidevas muutumises ning ei ole sageli meie endi kontrolli all. Kui tingimused peaks muutuma, kaob ka meie õnnetunde allikas ära.
   Selleks, et olla pidevalt õnnelik, ei tohi panna õnnetunnet sõltuma välistest asjaoludest.
   Need tingimused (reeglid), mille sa oled endale seadnud, et õnnelik olla, on tegelikult needsamad põhjused, mis ei lase sul õnnelik olla.
   Mis siis, kui sa ei saavuta oma tingimusi (näiteks rahalist vabadust, õnnelikku abielu, imelist peret, häid sõpru)? Kas see tähendab siis seda, et sa ei tohigi mitte kunagi õnnelik olla, sest tingimused ei ole täidetud?
   Kui sa tahad olla tõeliselt õnnelik, peab õnnetunne olema igasugustest tingimustest vaba.
   Tõeline õnn ei sõltu välistest tingimustest, vaid on sinu loomulik olemus.
   Esimene samm selle poole põhineb teadlikkusel.
   Mõtle korra: millised tingimused oled sina endale õnnelik olemiseks seadnud. Kui sa teed õnnestumise tingimused lihtsaks, on ka palju kergem õnnestuda. Kui õnnestumise reegleid on üliraske täita (näiteks rahaline vabadus), siis oledki kogu aeg õnnetu. (Kirjutasin õnnestumise reeglitest pikemalt siin.) Meid petab mõte, et õnnetunne saab siis olema väga suur, kui peaksime midagi tõeliselt suurt saavutama. See pole aga tõsi.
   Lahendus on see, et lase kõikidel tingimustel minna! Siis ei peagi sa rohkem midagi tegema, vaid oledki kogu aeg õnnelik.
   Ükski tingimus siin elus ei tee sind õnnelikuks!
   Õnn peab olema tingimustest vaba!
   
   

3. Õnn peab olema sõltumatu.

   Väga paljud õpetavad, et kui teatud sisemised seisundid ja tunded on paigas, siis sa oledki õnnelik.
   Emotsionaalsed seisundid nagu nauding, vabadusetunne, rahuldusetunne ja armastatusetunne ei vii samuti õnneni.
   Need tunded on küll väga meeldivad, aga need ei ole õnn ja nad ei vii sind õnneni. Armastus ei ole õnn! Rahuldust pakkuva töö tegemine ei ole samuti õnn! Naermine on naermine ja õnn on õnn - need ei ole samad asjad. Nauding on nauding ja õnn on õnn - need ei ole samad asjad. Meile on õpetatud, et selleks, et olla õnnelik, peame rohkem rõõmu tundma, tundma rohkem armastust, tundma rohkem rahuldust jne, jne. Püüdleme siis pidevalt nende seisundite poole (edu, elu mõtte leidmine, rahaline vabadus, rahuldustpakkuv töö) ja loodame, et kõik see teeb meid õnnelikuks. Aga ei tee! Need tunded on ajutised. Õnnetunnet ei saa siduda millegagi, mis on ajutine. Kui seostada õnnetunnet positiivsete seisunditega, siis see on lihtsalt järjekordne oravaratas - me püüdleme kogu aeg nende seisundite poole, aga need ei kesta kunagi igavesti! Kui ühendame oma õnnetunde nendest teistest tunnetest lahti, saame olla õnnelikud ka ilma väliste tingimusteta. Tõeline õnn on seisund, mis ei ole välistest tingimustest sõltuv. See on tingimusteta ja ei sõltu ühestki teisest tundest. Tõeline õnn on sinu sees juba olemas ja see asub sinu Tõelise Mina sees. Koged seda siis, kui lõpetad selle tegemise, mis sind õnnetuks teeb. Üks asi, mis meid kindlasti õnnetuks teeb, on oma õnnetunde sidumine väliste tingimuste külge.

4. Õnn saab eksisteerida ainult praeguses hetkes!

   Sa ei saa ju homme enda pead raputada. Homset ei saa praeguses hetkes eksisteerida.
   Õnne saab kogeda ainult käesolevas hetkes. Sa ei saa seda tunda homme ega eile.
   Kogu meie kultuur põhineb sellel, et tulevikus õnnelikum olla. See, mis on tulevikus, saab olla aga ainult meie kujutluses!
   Kui sa tahad olla õnnelik tulevikus, siis sa pead olema õnnelik juba praegu.
   Kui sa tahad seda ka hiljem tunda, pead selle tundmist harjutama juba praegu. Asi pole välistes tingimustes, vaid mõtteviisis ning mõtteviis on harjutamise küsimus!
   Kui sa ei suuda praegusest hetkest õnne üles leida, ei saa sa kunagi õnnelikuks, sest ainult praegune hetk on see, mis päriselt eksisteerib.
   Õnnelik saab olla ainult praegu!
   
   

5. Õnn peab olema väga selgelt defineeritud!

   Sul ei ole võimalik oma eesmärki saavutada, kui sa ei tea, kuhu sa tahad välja jõuda. Seega on vaja kõigepealt väga selgelt määratleda, mida õnn sinu jaoks üldse tähendab.
   Kui küsida sajalt inimeselt, mida õnn nende jaoks tähendab, saame sada erinevat vastust.
   Õnn on väga subjektiivne. Peame selle ise looma.
   See peab olema hästi lihtsasti teostatav!
   Üks õnne saladustest on rahulolu - oskus olla rahul sellega, mis sul on. Selle aktsepteerimine, mis sul on ja mitte otsida pidevalt midagi muud.
   Õnne otsimine ise ongi peamine õnnetu olemise põhjus.
   Kui sa usud, et pead õnne otsima, siis usud, et sul veel hetkel pole seda.
   Otsimine põhjustab puuduse mentaliteeti ning põhineb hirmul. Hirmu tundmine on see, mis kaotab õnnetunde.
   Me tunneme rahulolu siis, kui lubame endal olla rahul sellega, mis meil hetkel on.
   Inimesed ei luba aga endal rahulolu tunda.
   Eeldame, et kui oleme rahul sellega, mis meil juba on, siis lõpetame igasuguste eesmärkide poole püüdlemise ning ei arene enam edasi. Usume, et püüdleme ainult siis paremuse poole, kui me pole rahul olemasolevaga ja ainult rahulolematus on see, mis on edasiviiv. See pole aga tõsi.
   Rahulolematus ei vii rahuloluni! See viib ainult rohkema rahulolematuseni!
   Tegelikult saab olla ka rahul ning püüelda samal ajal ikkagi paremuse poole.
   Sellisel juhul teed sa asju inspiratsioonist, mitte hirmust.
   Harjuta rahul olemist sellega, mis sul juba praegu on. See ei tähenda, et lõpetad automaatselt paremuse poole püüdlemise.
   
   

6. Õnn on valik!

   Tegelikult oled sa juba praegu õnnelik - sa lihtsalt teed ise ennast õnnetuks!
   Loomine käib siin elus nii: Mõtted>emotsioonid>tegutsemine>tulemused. Kui õnn on emotsioon siis järelikult nii õnne- kui ka õnnetusetunnet põhjustavad meie enda mõtted.
   Kõige rohkem mõjutab õnnetunnet meie enda mõtteviis.
   
   
   Kuna õnn on loomulik, aga me ise mõtleme ennast õnnetuks, siis tuleb lõpetada selliste mõtete mõtlemine, mis toidavad muretsemist, ärevust, hirmu, kahtlemist, viha, kurbust, pettumust jne. Ära mõtle selliseid mõtteid, mis sind õnnetuks teevad ning sa pole enam õnnetu.
   
   
   Negatiivsus on loomulik - see tuleb alateadvusest. Sul on aga võimalus valida, milliseid mõtteid sa toidad.
   
   
   Kas sina ise kontrollid enda meelt või kontrollib sinu meel sind? Kõige väärtuslikum oskus, mis sul siin elus olla saab, on omaenda meele ja mõtete kontrollimine.
   Kuidas seda teha?
   1)märka ja tunnusta enda kaitsemehhanismi ja täna teda selle eest, et ta soovib sind aidata.
   2)lohuta teda - ütle talle, et pole vaja muretseda, kõik saab korda!
   3)tule tagasi käesolevasse hetke.
   
   

7. Sa pead oma õnne esikohale seadma

   “Kui sa tahad õnne sama palju kui õhku, siis sa ka saavutad selle.”
   Enda negatiivsete mõtete peatamine ja kontrollimine on üliraske. Sa pead selle seadma esikohale - ainult nii suudad sa seda saavutada.
   
   
   On mõned mõtted, mis meid takistavad ning kahjustavad meie õnnetunnet. N: “See pole õige, et mina olen õnnelik, kui on nii palju inimesi, kes praegu kannatavad.”
   - Õnn ei ole piiratud. Kui sina oled õnnelik, siis ei tähenda see seda, et sa võtad sellega kelleltki teiselt õnnetunnet vähemaks. Vastupidi - kui sina oled õnnetu, siis sa teed ka kõiki teisi sellega enda ümber õnnetuks.
   
   
   “Ma ei taha olla kogu aeg õnnelik.” - Ära muretse, sa ei jää oma negatiivsetest tunnetest ilma. Jääd neid tundma igavesti. Muutub lihtsalt see, kuidas sa nendesse suhestud - hakkad aru saama, et iga emotsioon on millegi jaoks vajalik.
   
   
   Sa ei saa õnne leida - sa saad vaid sellega ühenduda. Saad seda teha selliselt, et saad ühendust enda tõelise olemusega - enda Kõrgema Minaga.
   
   
   Kui tahad olla õnnelik, pead otsustama, kumb on sinu jaoks olulisem - kas see, et sul on pidevalt õigus või see, et sa oled õnnelik ning seadma oma õnne esikohale. Me ärritume üksnes iseenda tõlgendusele juhtunust. Me ei saa muuta olukorda, saame muuta üksnes iseenda tõlgendust sellest olukorrast. Kui sa seda suudad, siis ongi õnn sinu enda kätes. Selge on see, et lihtne see ei ole, ent iga minutiga, mil oled vihane, kaotad 60 sekundit oma õnnelikkusest. Kui tahad olla rohkem õnnelik, pead lihtsalt olema vähem õnnetu.
   Õnn ise ei kao kuhugi, sa lihtsalt kaotad sellega aeg-ajalt ühenduse.  Õnn on peidus sinu Kõrgemas Minas - seda ei ole vaja väljast otsida - sellega on vaja ühendust saada. Sinu Kõrgem Mina on alati rõõmus, alati rahulik, alati õnnelik, alati armastav ja alati väekas. See polegi lihtne, sest meie ego üritab seda ühendust iga hinna eest ära lõhkuda, et ise kontrolli säilitada ja võimul püsida. Seda ühendust on vaja õppida ja pidevalt harjutada.

10 olulist asja, mida olen enda investeerimisteekonnal õppinud

Olen nüüdseks investeerimisega tegelenud alates 2013. aastast ning saanud sellel teekonnal enda jaoks mõned väärtuslikud õppetunnid. Mõtlesin neid õppetunde ka teistele jagada.

1. Minu arust kõige olulisem asi üldse - vaja on leida endale emotsionaalne põhjus, miks sa tahad rahalist vabadust saavutada. Tegelikult ei taha me ju raha ennast, vaid seda, mis sellega kaasneb. 
Tahad sa tegelikult turvatunnet? Soovid sa vabadust ja sõltumatust? Või sooviksid hoopis piiramatult reisida (minu põhjus)? Tahaksid sa selle rahaga hoopis mõnda oma lähedast aidata?

Öeldakse, et kui "Miks?" on paigas, siis see annab koguni 80% tulemusest ja siis tuleb "Kuidas?" justkui iseenesest. Siis hakkab see emotsionaalne põhjus sind ise tõmbama ja motiveerima ning sa ei pea ennast tagant piitsutama, vaid tahad seda ise teha. Olen ka ise leidnud sellele tõepoolest kinnitust, et kui emotsionaalne põhjus on paigas, siis tahan ise investeerimisega tegeleda, sest see on vahend enda eesmärgi saavutamiseks.

Kuna rahalise vabaduse teekond on suhteliselt pikk  ja aeganõudev,  siis kipub motivatsioon aeg-ajalt ära kaduma. Sellisel puhul on eriti hea, kui see "Miks?" on kuskile kirja pandud ja saab käia seda endale aeg-ajalt meelde tuletamas ning inspiratsioonisädet jälle taastamas.

2. Ümbritse ennast sarnaselt mõtlevate ja toetavate inimestega.
Meie aju peamine ülesanne on kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Kindlasti oled kuulnud väljendit, et oled keskmine nendest viiest inimesest, kellega sa kõige rohkem läbi käid. Kui ümbritsed end teiste inimestega, kes samuti rahalise vabaduse poole püüdlevad, siis sa lihtsalt muutud automaatselt nende sarnasemaks ja ei pea selleks lisavaeva nägema. Facebook`is on olemas näiteks Finantsvabaduse ja Investeerimisklubi kogukonnad, kust endale mõttekaaslasi võib leida. Veel parem oleks muidugi osaleda sellistel koolitustel ja kokkusaamistel, kus saab näost näkku teiste investeerimishuvilistega mõtteid vahetada. (N: Investeerimisfestival)

Kui keegi teine sellest pundist on rahalise vabaduse juba saavutanud, siis hakkad ka ise järjest rohkem uskuma, et see on tõepoolest võimalik ning see annab lisausku ja indu juurde.

Lisaks saad teiste käest kuulda mõtteid, mille peale võib-olla ise ei oleks tulnudki. Saad kogenumate käest väärtuslikke teadmisi ning nad saavad näidata sulle kätte ohukohad, mida on raske ise ette näha, aga mis võivad väga kalliks maksma minna.

3. Maksa endale esimesena

Niipea, kui palk laekub, kanna investeerimiseks minev (näiteks 10%) kohe investeerimisega seotud kontole.
See on lihtne asi, aga kuidagi loomuvastane. Olin sama nõuannet ise pikalt kuulnud, aga mõtlesin ikka: "Ah, tean ise paremini! Investeerin selle summa, mis mul kuu lõpus üle jääb..." See, on selline tegevus, mille mõju hakkab mõistma alles siis, kui seda päriselt tegema hakata. Kui seda lõpuks proovisin, käis ajus mingi klõps ära, mõistsin lõpuks selle olulisust ning hakkasin seda edaspidi regulaarselt rakendama.
Kui regulaarselt ja järjepidevalt investeerida, siis ei olegi lihtsalt muud varianti, kui ühel päeval saabubki see hetk, mil passiivsed tulud ületavad kulusid. 

4. Tootlus on ülioluline!

Mõistsin seda siis, kui proovisin rahalise vabaduse kalkulaatorit.
Mängisin tabelis enda portfelli andmete ja tootluse nr-tega. Näiteks, kui tootlus on 8%, peab mul finantsilise vabaduse saavutamiseks olema portfelli suurus 135 000 € ning ajaliselt võtaks see aega 11 aastat.
Kui tootlus oleks 15%, peab rahalise vabaduse saavutamiseks olema portfell 71 000 € (tervelt 64 000 € võrra vähem!) ning see võtaks aega vaid 4 aastat! 
Ehk siis, kui tootlus oleks veidi suurem, oleks finantsilist vabadust oluliselt lihtsam saavutada.

5. Ära karda headest investeerimisvõimalustest ilma jääda!

Enamus vigu, mis ma investeerimisel olen teinud, on olnud seotud sellega, et kiirustasin investeerimisotsuse tegemisega, kuna mul oli hirm heast investeerimisvõimalusest ilma jääda. Ei tasu aga kiirustada. Mind aitasid  väga selle koha pealt Seppo Saario öeldud sõnad ühes Äripäeva intervjuus: "Investeerimisvõimalused on nagu bussid - alati tuleb järgmine." Olen pannud seda tähele ka muudes eluvaldkondades - kui teed otsuse hirmu põhjal, siis enamasti on see vale otsus.

6. Leia ülesse need tegevused, mis sinus kirge tekitavad ning katseta nendega elatise teenimist.

Kui ma investeerimist alustasin, siis eesmärk oli saavutada rahaline vabadus, et ma ei peaks raha pärast tööl käima ning saaksin teha selliseid asju, mida mulle meeldib teha. Siis aga ühel hetkel plahvatas: "Aga mis oleks, kui ma leiaks kohe sellised tegevused, mis mulle väga meeldivad ja teeniks nendega raha? Siis oleks eesmärk ju kohe täidetud!"

Viimasel ajal olengi keskendunud rohkem sellele, et üritan järjest rohkem leida selliseid tegevusi, mis mulle meeldivad ja üritan nendega raha teenida. Kõik lisatulu investeerin, mis aitab teekonda veelgi kiirendada.
See võimaldab tekkida ka olukorral, et kui mul näiteks tuleb investeeringutest sisse 500 € kuus ja teine 500 tuleb sellistest tegevustest, mida ma väga naudin, siis põhimõtteliselt saaks juba töölt ära tulla.
Sain mõned aastad tagasi lõpuks aru, et ainult palgast investeerides võtab rahalise vabaduse saavutamine meeletult kaua aega ning kiiresti rikkaks sellega kohe kindlasti ei saa. Seetõttu on ülimalt oluline leida lisasissetulekuid. Eriti hea oleks selleks leida sellised tegevused, mis sulle meeldivad ka - siis lööd sellega kaks kärbest ühe hoobiga ning kui peaksid rahalise vabaduse saavutama, on sul ka sellised tegevused juba leitud, mida teha, kui enam tööl ei pea käima ning mida sulle teha meeldib.

7. III sammas - 20% tootlust riiklikult garanteeritud!
Kuni 6000 €-lt aastas, mille sa pensioni III sambasse investeerid, maksab riik 20% tulumaksu tagasi. Ehk siis põhimõtteliselt 20% tootlust on garanteeritud. Lisaks veel see tootlus, mis tekib vara väärtuse kasvust. Sellist tootlust on mujalt päris raske leida ja sellisest võimalusest tasuks kindlasti kinni haarata.

8. Tee tööd enda rahaga seotud piiravate uskumustega, sest muidu hakkavad need uskumused sulle teekonnal kaikaid kodaratesse loopima.

Kirjutasin enamlevinud rahaga seotud piiravatest uskumustest ka eraldi blogipostituse, mida saab lugeda siin.

9. Tasub investeerida läbi ettevõtte.

Sain investeerimisega alustades suhteliselt kiiresti aru, et eraisikuna investeerimine on väga kahjulik tegevus. Kui sa investeerid eraisikuna ühisrahastusse, siis pead teenitud intressilt maksma igal aastal tulumaksu olenemata sellest, kui suur on olnud kahjum. Kui sa investeerid ettevõtte alt, siis ei pea sa nii kaua makse maksma, kui sa ettevõttest midagi välja ei võta ning saad selle raha uuesti investeerida, mille sa muidu oleksid tulumaksuks maksnud. See võimaldab jällegi rahalise vabaduse saabumist kiirendada.

10. Sa ei pea pea selleks absoluutselt igat nüanssi teadma, et investeerimisega pihta hakata.

Kõige paremini õpib tegutsedes. Vead tulevad paratamatult, ükskõik kui hästi sa ka ei oleks ette valmistunud. Parem on need vead siis juba väikeste summadega ära teha ja õppetunnid kohe kätte saada, kui pärast samad vead väga suurte summadega teha.
Seda ei ole keegi kunagi kahetsenud, et ta liiga vara investeerimisega pihta hakkas. 

Seisundi juhtimine

Oled sa kunagi olnud olukorras, kus iga pisasi meeletult ärritab ja tundub justkui tõsine probleem ja siis näiteks järgmisel hommikul tundub täpselt sama asi jällegi täiesti tühine?

Meie emotsionaalne seisund mõjutab tohutult seda, kuidas me maailma tajume ja olukordadele reageerime. See aga omakorda mõjutab, milliseid tulemusi me saame. Mõjutame oma emotsionaalse seisundiga mõistagi ka ennast ümbritsevaid inimesi.

Paremas seisundis olles teeme palju paremaid otsuseid ning rasked ülesanded muutuvad hoobilt kergemaks. Tavaliselt tekivad siis ka palju paremad ideed.
Enda seisundi eest on ülioluline hoolt kanda, sest see mõjutab tohutult seda, kuidas me olukordadele reageerime ning millise tähenduse me olukordadele anname.

Õppisin Tony Robbinsi koolitusel Unleash the Power Within, et seisund sõltub peamiselt kolmest tegurist: füsioloogia, fookus ja tähendus ning et seisundit on võimalik ise väga kiiresti muuta.
Enne mõne tähtsa otsuse tegemist või koosolekut tasub enda seisundiga kindlasti tööd teha.

1. FÜSIOLOOGIA

Meie kehaline enesetunne mõjutab väga palju seda, kuidas me ennast ka emotsionaalselt tunneme.
Kui muuta enda kehaasendit, muutub ka enesetunne. Näiteks kui seista 2 minutit järjest enesekindlas poosis, tuleb varsti ka enesetunne järgi.
Väga kiiresti mõjutab emotsionaalset seisundit intensiivne keha liigutamine: trenni tegemine, jooga, looduses jalutamine ja sügav hingamine.
Seetõttu tasub halva meeleolu korral minna trenni või teha hingamisharjutusi ning enesetunne läheb kohe palju paremaks.

2. FOOKUS

See, millele sa keskendud, selle tähtsus suureneb.
Kui pöörad tähelepanu probleemidele ning sellele, mis on halvasti ja valesti, mõjutab see ka enesetunnet negatiivses suunas.
Kui keskendud tänutundele, kaastundele ja sellele, mis su elus praegu hästi on, siis ka head asjad võimenduvad ning tekitavad positiivse tunde.
Su keha ei ole võimeline tundma korraga tänutunnet ja hirmu. Kui keskendud tänutundele, siis hirm kaob automaatselt ära.

Hetkel võib uudiseid jälgides väga kergesti jääda mulje, et maailma lõpp on kohe-kohe käes. Seega ehk pole praegu nii väga halb mõte uudistelehtedel käimist kasvõi natukenegi piirata.

3. TÄHENDUS, SÕNAKASUTUS

See, milliseid sõnu me kasutame ning millise tähenduse me olukordadele anname, mõjutab samuti väga palju emotsionaalset seisundit.
Tähendust ja fookust saab kiiresti muuta, kui harjutada “negatiivsetes” olukordades kvaliteetsemate küsimuste küsimist.

Küsi endalt näiteks selliseid küsimusi ja vaata, kuidas enesetunne muutub:
“Mis on selles olukorras head?”
“Mille suhtes on see hea võimalus?”
“Kuidas saaksin ma selle enda kasuks pöörata?”
“Mida saaksin ma sellest õppida?”
“On see probleem tegelikult suur või väike?”
“Kas ma tulen sellega toime?”
“Mida see veel võiks tähendada?”

Kelle nõu kuulda võtta?

Vahel oleme segaduses, sest erinevad inimesed annavad väga vastandlikku nõu ja lõpuks ei teagi enam, keda kuulata ja keda mitte.

Olen enda jaoks aja jooksul välja kujundanud teatud filtritesüsteemi, millest lasen enne info läbi, kui teiste nõu üldse kuulda võtan. Selleks küsin endalt järgmisi küsimusi:

1. "Kas sellel inimesel on minu suhtes üldse head kavatsused?" 

Tihtipeale ei ole nõuandjatel sinu suhtes üldse parimad soovid. Mõnikord üritavad inimesed teiste väärtust kahandada, et seeläbi justkui enda oma kergitada. Vahel soovivad inimesed ka enda tähtsusevajadust rahuldada tehes näo, justkui oleksid nad mingil alal eksperdid. 
Või kas võib sellel inimesel äkki mingi omakasu mängus olla? Äkki tahab ta kritiseerimisega panna mind tegema midagi, mis tema jaoks kasulik on?
Kuulan neid, kelle puhul ma saan aru, et nad soovivad mulle head.
Miks ma peaksin püüdlema selliste inimeste heakskiitu, kes mulle isegi head ei soovi?


Vahel aga pelgalt heatahtlikkusest ei piisa.
Vahel annavad nõu inimesed, kes tõepoolest soovivad sulle parimat, kuid kahjuks pole nad ise selles valdkonnas midagi saavutanud.
Tony Robbins õpetab: "Model the best". Otsi ülesse parimad, kes on saavutanud seda, mida sinagi tahad saavutada ja jäljenda nende tegevusi. Ehk siis küsimus nr 2:
2. "Kas see inimene on saavutanud seda, mida mina soovin saavutada ja kas ta elab sellist elu, mida mina sooviksin elada? Kuula neid, kes on juba saavutanud seda, mida sina soovid saavutada ning kes teavad millest nad räägivad.

3. "Kas selle inimese nõuanne on kooskõlas minu unistuste ja eesmärkidega ning aitab mul neid saavutada?"

Kui tema nõuanne ei aita mind mitte kuidagi, siis miks ma teda kuulama peaksin?

4. "Kas selle inimese väärtused on minu väärtustega kooskõlas?"

Vahel inimesed tõesti soovivad sulle head ja nad ka teavad, mida nad räägivad, sest nad on tõepoolest selle ise kõik läbi teinud, kuid see nõuanne ei ole lihtsalt õige sinu jaoks ning sinu väärtustega kooskõlas.
Mis tunde see nõuanne tekitab? Usalda enda sisetunnet! Kui see nõuanne tekitab halva tunde, on parem sellega mitte kaasa minna!

Kokkuvõtteks:
1. Kuula neid, kes soovivad sulle head!
2. Kes teavad millest nad räägivad. 
3. Kes elavad sellist elu, mida sina tahaksid elada.
3. Kuula seda, mis aitab sul enda unistusi ja eesmärke saavutada.
4. Kuula seda nõu, mis on sinu väärtustega kooskõlas!

Tegin samal teemal ka video, mida saab vaadata Tee Õnne Poole Facebooki lehel:
https://www.facebook.com/254926811864360/videos/836284803491211/?eid=ARC3zMsq4nII3bBDPqpe-0kQV_6nGv4J1cWV09pmVDKuN0zkkWasolV2yvG8xdqtgABkwJH_Q9dvrYoB

Üllatav allikas, kust saada lisaenergiat

Olen juba pikka aega maadelnud madala energiatasemega ning üritanud sellele lahendusi leida.

Otsisin ükskord Youtube`st selleteemalist materjali ning sattusin ühele Robin Sharma videole, kus ta tutvustas veidi üllatavat ja teistsugust lähenemist, kuidas lisaenergiat saada: nimelt tee iga päev ära vähemalt üks asi, mida sa oled pikka aega kas vältinud või edasi lükanud.

Olin algul veidi kimbatuses. Kuidas see energiatasemega üldse seotud on? Mõtlesin siiski vähemalt proovida ning vaadata, mis saab.

Võtsin alustuseks ette asja, mis oli mulle pikka aega vastumeelsust tekitanud: köögipõranda ärapesemine. Ja endale üllatuseks märkasin - Robin Sharmal oli õigus! Kui sa teed ära midagi, mida oled nii pikalt edasi lükanud, vabaneb sellest tohutu energialaeng! Olin tõeliselt üllatunud! 

Hiljem olen saanud sellele fenomenile ka veidi selgitust. Nimelt, kui me midagi peas hoiame ja see meil taustal kogu aeg "töötab", kulutab see meeletult energiat. Just see vastuseis ja allasurumine kulutavadki seda energiat. Mida rohkem sa tegemata asju peas hoiad, seda rohkem see su eluenergiat kulutab. Umbes nagu mingi äpp, mis taustal töötades kogu aeg telefoni akut tühjendab. 

Kui sa teed mingi tegemata asja ära, siis tõusevad ka eneseaustus ja usk endasse. Muidu, kui sa vaatad neid asju, mida oled pidevalt edasi lükanud ja mis sind on pidevalt häirinud, tekib iga kord enda suhtes pettumus. Iga kord kui vaatasin oma musta köögipõrandat, olin iseendas pettunud, et nii laisk olen ja iga kord tekitas see negatiivne emotsioon süütunnet ning energiataseme langust. Kui oled selle asja aga ära teinud, siis enam ei teki seda meeleolu langust ning energia kaotust. 

Varem arvasin, et kui ma mõnda tegevust edasi lükkan, siis hoian selle asja mitte tegemisega energiat justkui kokku, aga tegelikult kulutasin hoopis meeletult energiat, et neid mõtteid tegemata asjadest alla suruda. 

Selle asja ärategemisel aga oled pärast enda üle uhke ning tõuseb ka enese suhtes lugupidamine.
Eriti hea oleks veel, kui selle vastumeelsust tekitava asja saaks kohe hommikul tehtud ja eest ära, sest sellega koos kaasneb kohe kergendustunne ning see tegemata asi ei kummita kuklas terve päeva ega tekita ebavajalikku stressi.

Jätkasin oma eksperimenti kuu aega ja see meetod tõesti toimis. Kui olin ühe asja ära teinud ja saanud sellest ülimõnusa ja positiivse laengu, tahtsin selle emotsiooni hoidmiseks teha neid kuhjunud asju veel ja veel ning sain niimoodi päris palju tegemata asju kaelast ära.

See oli igal juhul väga lahe avastus!

Üks mõte veel, mis mind asjade ärategemisel on palju toetanud: kirjuta tegemata asjad peast välja paberile. Siis nad ei kummita kuskil alateadvuses enam ja ainuüksi sellest tekib kergendustunne. Enamasti hoiame asju peas sellepärast, et kardame nad ära unustada. Kui tegevus on aga kirja pandud, kaob see oht ära ja ei ole vaja seda mõtet enam peas keerutada. Lisaks on kirjapanemisel mingi müstiline toime: see aitab väga lihtsasti seda asja tegema hakata - kuidagi automaatselt hakkad iseenesest tegutsema.

Sarnaseid häid soovitusi on varsti võimalik kuulata juba Robin Sharmalt endalt, sest 5. Novembril tuleb ta Eestisse esinema! 

Lisainfot saab vaadata siit:

https://www.eduakadeemia.ee/better-you-2019/