Kuidas saada üle uskumusest, et ma ei ole piisavalt hea?

Tony Robbins õpetab, et inimestel on kaks kõige suuremat hirmu:

1. Ma ei ole piisavalt hea.
2. Kui ma pole piisavalt hea, siis järelikult mind ei armastata.

Need hirmud juhivad meid kogu elu ning on paljude kannatuste põhjustajateks.
Hirmudel on omadus tõeks saada, sest just sellepärast, et me mingit asja kardame, hakkame hirmu ajendil teatud viisil käituma (sageli teeme rumalaid otsuseid) ning tihti just selle käitumise tagajärjel saabki see hirm tõeks.
N: Näeme politseiautot ja kardame trahvi saada ja seetõttu keskendume sellele politseiautole nii väga, et ei näe tee ääres ootavat jalakäijat ja just sellepärast peatab politsei meid kinni, et me jalakäijat üle tee ei lasknud.

Aga kust see kartus üldse pärit on?
Miks me kardame paaniliselt seda, et me piisavalt head ei ole?

Kõik saab alguse lapsepõlvest.
Üles kasvades vajame meeletult oma vanemate heakskiitu, sest meie ellujäämine sõltub nendest otseselt.
Üritame olla neile iga hinna eest meele järele, sest kui vanematel peaks meist kõrini saama ja nad peaksid meid hülgama, siis eelajalooliselt ei oleks meil olnud mingit lootust ellu jääda.
See hirm ongi meie alateadvusesse evolutsiooni käigus nii sügavalt juurdunud, sest see hirm aitas meil ellu jääda.
Kui meie vanemad meid mingil põhjusel karistavad, kritiseerivad või hukka mõistavad, siis õpime üsna kiiresti ära, et selline käitumine või omadus meie juures ei ole aktsepteeritav ning hakkame seda omadust iseenda puhul karistama ning alla suruma. Ütleme endale, et see osa meist ei ole aktsepteeritav ning me ei tohi sellised olla. Ja kui me oleme sellised, siis me ei ole piisavalt head ning ei ole armastust väärt.
Seepärast ei suuda me iseendas mingeid omadusi või käitumist aktsepteerida, sest oleme veendunud, et sellised omadused jätavad meid armastusest ilma ning alateadvuses tähendab armastusest ilma jäämine hukkumist.
Kui me aga nüüd täiskasvanuna ikkagi neid omadusi alla surume ja iseennast ei aktsepteeri, põhjustab see sageli emotsioonide allasurumist, iseenda vihkamist ning iseenda saboteerimist. Allasurutud emotsioonid hakkavad lõpuks põhjustama kehalisi vaevusi ja haigusi.
Kuidas sellest enesehävituslikust käitumisest aga vabaneda?
Lahendus peitub aktsepteerimises. Iseenda omaduste ja emotsioonide aktsepteerimises.
Kuidas seda aga teha?
Kui meil kerkib ülesse mingi negatiivne emotsioon, hakkame seda sageli alla suruma, sest esiteks ei suuda me seda endas aktsepteerida ja teiseks ei ole meil sageli selle negatiivse emotsiooniga toimetulemiseks mingit toimetulekumehhanismi ja kardame, et see emotsioon muutub liiga suureks ja me ei suuda seda enam taltsutada, kaotame kontrolli, langeme depressiooni ning muutume tegutsemisvõimetuks.
Meil puudub võime enda emotsioonidega toime tulla.
Mis on siis lahendus?
Siin peitub paradoks, sest lahendus peitub hoopis nende emotsioonide tundmises.
See pole kindlasti lihtne, sest negatiivsetele mõtetele ja tunnetele otsavaatamine nõuab meeletult julgust ja eneseületust.
Kardame, et need emotsioonid muutuvad nii võimsaks, et me ei suuda enam nendega toime tulla. Tegelikkuses suurenevad need emotsioonid ainult mingi teatud maani ning kui me neid alla ei hakka suruma ja lihtsalt laseme neil olla (ei suru alla, ei võitle ja ei põgene ja lihtsalt aktsepteerime ja jälgime neid neutraalselt), siis ühel hetkel hakkab nende intensiivsus vaibuma ning nad hajuvad ise ära.
Ehk siis lahendus peitub aktsepteerimises ja minnalaskmises.
Enda aktsepteerimises sellisena, nagu sa oled ning enda emotsioonide aktsepteerimises ja läbitundmises.

Käin veel korra üle, kuidas see protsess käib.

Kui mingi negatiivne emotsioon kerkib ülesse, siis:

1. Ära suru seda emotsiooni alla, ära võitle ja ära põgene - lihtsalt tunne seda.
2. Jälgi seda emotsiooni lahke emaliku armastusega: kus ta sinu kehas asub? Kas ta paisub suuremaks või kahaneb? Kas sellel emotsioonil on mingi värv? Kas ta muutub? Kas selle emotsiooni asukoht kehas muutub? Lihtsalt jälgi.
3. Ära mõista seda emotsiooni hukka, ära anna hinnanguid, ära karista ennast selle emotsiooni tundmise eest. Lihtsalt jälgi seda hoolega.
4. Tihti kipub negatiivne emotsioon hinge kinni suruma - proovi lihtsalt rahulikult ja sügavalt sisse ja välja hingata, kuni see emotsioon lõpuks vaibuma hakkab.
5. Lase sellel protsessil lihtsalt lõpuni kulgeda ning kui tunned, et emotsiooni tugevus on juba peaaegu et vaibunud, siis kujutle, kuidas sa hingad selle emotsiooni endast välja näiteks valge auruna või siis musta suitsuna.

Ja siis lõpuks toimubki kergendustunne. :)

Kuna tihti on mingid minevikumälestused talletatud kehasse mõtte ja emotsiooni komplektina, siis peale selle emotsiooni läbitundmist kaovad tavaliselt ka need negatiivsed mõtted, mis selle emotsiooniga seotud olid ning meie elu muutub palju positiivsemaks.
Kui nüüd need negatiivsed omadused endas lihtsalt läbi tunda, neile julgelt vastu astuda ja neid aktsepteerida, siis hakkame ennast palju rohkem aktsepteerima täpselt sellisena, nagu me oleme ning lõpuks õpime ennast armastama ning saame üle sellest uskumusest, et me ei ole piisavalt head (sest see uskumus on seotud mingite omadustega, mida meil enda arvates ei tohi olla, sest vastasel korral ei ole me armastust väärt).
---------------------------------------------------------------------------------
P.S. Kui tahad hakata Mintoses investeerima, oleksin väga tänulik, kui kasutad liitumisel seda linki - siis saame mõlemad oma tootlusele 1% veel lisaks.