Oled sa pidevalt stressis ja ületöötanud?
Oled sa õhtuti voodis niimoodi vedelenud, et und ei tule ja mõtled tegemata asjadele?
Kas vaevled pidevalt selle käes, et rabad päev otsa igasuguseid asjatoimetusi teha, aga justkui midagi ei saaks tehtud?Kirjutasin mõnda aega tagasi blogipostituse sellel teemal, kuidas olla oluliselt produktiivsem kasutades 80/20 reeglit (seda saab lugeda siin).
Nüüd aga vaatasin kuulsa internetiguru Eben Pagani produktiivsusprogrammi tutvustavat webinari, kust sain päris häid lisamõtteid selle kohta, kuidas enda produktiivsust oluliselt tõsta. See webinar oli päris hea - täitsa soovitan (webinar ise on tasuta, lõpus pakutakse sedasama produktiivsusprogrammi müüa). Kui on huvi vaadata, siis registreeruda saad siin.
Ilmselt olete vahel kogenud seda flow tunnet, mil olete mõnikord niivõrd keskendunud, et ajataju kaob täiesti ära ning töö tegemine sujub lausa lennates. Lahendus peitubki sellises flow tekitamises.
Veel soovitab ta keskenduda sellistele tegevustele, mis annavad kõige suuremat mõju (80/20 reegel) ning asjadele, millel on kasulik mõju just pikas plaanis (mis mõjutavad tervist, finantse ja suhteid näiteks). Lihtsalt tee iga päev natukene paremaid valikuid. Näiteks kui on magusaisu, siis vali koogi asemel banaan. Kui muuta selline valikute tegemine harjumuseks, siis pikas plaanis on sellel tohutu mõju.
Selleks, et mingi tegevus muutuks automaatseks ning võtaks vähem aega ja energiat, on soovitatav endale sellistest headest tegevustest tekitada järjepidevus ning harjumus. Siis ei pea mõne aja pärast enam tahtejõudu üldse rakendama, vaid teed neid automaatselt juba harjumusest.
Jätan siia veel selle webinari lingi.
(Igaks juhuks selline märkus, et webinarile registreerumisel e-mailile linki ei tule, vaid seesama registreerumise aken tuleb lihtsalt lahti jätta ning oodata aega, mil webinar pihta hakkab.)
Kui aga vaadata ei viitsi, siis tegin sellest webinarist mõned märkmed, mida jagangi selles blogipostituses.
Nimelt on tänapäeva nutiajastul tohutu probleem sellega, et meie tähelepanu hüpleb väga lühikese ajavahemiku jooksul pidevalt ühelt teemalt teisele ning see lõhub ära meie fookuse ja keskendumisvõime. Paljudel inimestel tekib illusioon, et mitme asja korraga tegemisel oleme hästi produktiivsed ja saame mitu asja korraga tehtud, aga tegelikult ei suuda me mitut asja tehes korralikult keskenduda ning me ei suuda tähelepanu ümberlülitamisel enam uuesti fookust korralikult tagasi tuua. Tihti tulevad siis ka vead sisse, sest me ei ole ühele tegevusele süvenenud ning hiljem tuleb kulutada veelgi lisaaega, et neid vigu parandada. Isegi kui oleme ühele tegevusele meeletult süvenenud ning keegi äkitselt ruumi sisse ilmub ja tähelepanu eemale juhib, siis kulub meil kuskil 15-20 minutit, et endine keskendumisvõime tagasi saada. Selleks, et olla produktiivne, on aga keskendumine ülimalt oluline. Multitaskimisel väheneb oluliselt mälu salvestamisvõime.
Kui aga vaadata ei viitsi, siis tegin sellest webinarist mõned märkmed, mida jagangi selles blogipostituses.
Nimelt on tänapäeva nutiajastul tohutu probleem sellega, et meie tähelepanu hüpleb väga lühikese ajavahemiku jooksul pidevalt ühelt teemalt teisele ning see lõhub ära meie fookuse ja keskendumisvõime. Paljudel inimestel tekib illusioon, et mitme asja korraga tegemisel oleme hästi produktiivsed ja saame mitu asja korraga tehtud, aga tegelikult ei suuda me mitut asja tehes korralikult keskenduda ning me ei suuda tähelepanu ümberlülitamisel enam uuesti fookust korralikult tagasi tuua. Tihti tulevad siis ka vead sisse, sest me ei ole ühele tegevusele süvenenud ning hiljem tuleb kulutada veelgi lisaaega, et neid vigu parandada. Isegi kui oleme ühele tegevusele meeletult süvenenud ning keegi äkitselt ruumi sisse ilmub ja tähelepanu eemale juhib, siis kulub meil kuskil 15-20 minutit, et endine keskendumisvõime tagasi saada. Selleks, et olla produktiivne, on aga keskendumine ülimalt oluline. Multitaskimisel väheneb oluliselt mälu salvestamisvõime.
Ilmselt olete vahel kogenud seda flow tunnet, mil olete mõnikord niivõrd keskendunud, et ajataju kaob täiesti ära ning töö tegemine sujub lausa lennates. Lahendus peitubki sellises flow tekitamises.
Seda flowd aitavad suuresti tekitada kaks tegurit:
1. Sellise asjaga tegelemine, mis on tõeliselt põnev ja mille tegemist sa naudid.
Kui sa teed midagi sellist, mida sa tõeliselt naudid, siis ei tundu see justkui nagu töö, sa teed seda hea meelega ning ei pea selle tegemiseks tahtejõudu rakendama. Siis on ülilihtne keskenduda ning aeg lausa lendab tööd tehes.
2. Taastumine.
Ilmselt tundub see kuidagi loomuvastane, et kui ma vahepeal puhkan ja "mängin", siis see aeg läheb justkui raisku ning ma saaksin samal ajal midagi kasulikku teha. Tegelikult toob väikene taastumiseks kulutatud lisaaeg aga tohutu tootlikkuse ja aitab restarti teha. Väikene sissemakse, aga suur tootlus. Kui sa oled värske ja väljapuhanud, siis ei ole mitte mingisugust probleemi kohe asja kallale asuda ning elu väljakutsetele otsa vaadata. Siis on palju lihtsam ka olulisele keskenduda ning mitte tegeleda vältimise ja edasilükkamisega.
Taastumiseks tasub teha igasuguseid lõõgastavaid tegevusi, näiteks jooga, meditatsioon, hingamisharjutused, looduses jalutamine.
Sellega seoses meenub mulle üks lugu, mida lugesin Dale Carnegie raamatust "Lõpeta muretsemine ja hakka elama".
Nimelt ühes terasetootmise ettevõttes jälgiti füüsilist tööd tegevaid tehasetöölisi, kes tõstsid autodele raskeid teraslatte. Iga mees suutis vahetpidamata järjest tööd tehes lõunaks auto peale laduda keskmiselt 12,5 tonni teraslatte ning oli peale seda nii väsinud, et ei jaksanud enam lillegi liigutada. Siis tehti üks eksperiment, kus üks töötaja ladus teraslatte ning nii pea, kui tundis, et väsimus hakkab tekkima, tegi kohe pausi ja puhkas. Tunni aja sees tegi ta tööd kõigest 26 minutit ja siis puhkas 34 minutit - ehk ta puhkas rohkem, kui tegi tööd, aga päeva lõpuks jõudis ta autodele laduda 47 tonni terast! See on peaaegu 4 korda rohkem!!! Mitte 10% ega 25 % vaid 4 korda!!! Täiesti uskumatu! Ja päeva lõpus ei olnud ta üldse nii väsinud kui teised töötajad, kes ladusid 12,5 tonni. Niivõrd oluline on lihtsalt vahepeal puhkamine ja taastumine.
1. Sellise asjaga tegelemine, mis on tõeliselt põnev ja mille tegemist sa naudid.
Kui sa teed midagi sellist, mida sa tõeliselt naudid, siis ei tundu see justkui nagu töö, sa teed seda hea meelega ning ei pea selle tegemiseks tahtejõudu rakendama. Siis on ülilihtne keskenduda ning aeg lausa lendab tööd tehes.
2. Taastumine.
Ilmselt tundub see kuidagi loomuvastane, et kui ma vahepeal puhkan ja "mängin", siis see aeg läheb justkui raisku ning ma saaksin samal ajal midagi kasulikku teha. Tegelikult toob väikene taastumiseks kulutatud lisaaeg aga tohutu tootlikkuse ja aitab restarti teha. Väikene sissemakse, aga suur tootlus. Kui sa oled värske ja väljapuhanud, siis ei ole mitte mingisugust probleemi kohe asja kallale asuda ning elu väljakutsetele otsa vaadata. Siis on palju lihtsam ka olulisele keskenduda ning mitte tegeleda vältimise ja edasilükkamisega.
Taastumiseks tasub teha igasuguseid lõõgastavaid tegevusi, näiteks jooga, meditatsioon, hingamisharjutused, looduses jalutamine.
Sellega seoses meenub mulle üks lugu, mida lugesin Dale Carnegie raamatust "Lõpeta muretsemine ja hakka elama".
Nimelt ühes terasetootmise ettevõttes jälgiti füüsilist tööd tegevaid tehasetöölisi, kes tõstsid autodele raskeid teraslatte. Iga mees suutis vahetpidamata järjest tööd tehes lõunaks auto peale laduda keskmiselt 12,5 tonni teraslatte ning oli peale seda nii väsinud, et ei jaksanud enam lillegi liigutada. Siis tehti üks eksperiment, kus üks töötaja ladus teraslatte ning nii pea, kui tundis, et väsimus hakkab tekkima, tegi kohe pausi ja puhkas. Tunni aja sees tegi ta tööd kõigest 26 minutit ja siis puhkas 34 minutit - ehk ta puhkas rohkem, kui tegi tööd, aga päeva lõpuks jõudis ta autodele laduda 47 tonni terast! See on peaaegu 4 korda rohkem!!! Mitte 10% ega 25 % vaid 4 korda!!! Täiesti uskumatu! Ja päeva lõpus ei olnud ta üldse nii väsinud kui teised töötajad, kes ladusid 12,5 tonni. Niivõrd oluline on lihtsalt vahepeal puhkamine ja taastumine.
Eben Pagan pakub produktiivsuse tõstmiseks välja lisaks veel 60-60-30 lahenduse. Nimelt soovitab ta jagada töötegemise tunniajalisteks juppideks, sest inimene suudabki väga keskendunult tööd teha ainult kuskil tund aega kuni poolteist tundi järjest. Seejärel tuleks kahe tunniajalise töötegemise lõigu järel teha pooletunnine paus, mille ajaks lülitada ennast tööst täiesti välja ning teha midagi taastavat (näiteks kerge snäkk, uinak, jalutuskäik vms.).
Erinevate tunniajaliste lõikude ajal võiks töödeks valida erineva sisuga ülesanded - siis ei tüdine aju ühest teemast liiga ära ning tähelepanu ei hakka hajuma. Samuti soovitab ta esimeselt tunnilt teisele üle minnes võtta väikene lisa-hingetõmbepaus kuskil 5 minutit, mis aitab paremini järgmisele tegevusele ümber lülituda.
Neid 60-60-30 tegevusi võib niimoodi päris mitu tükki üksteise otsa laduda enne, kui väsimus jõuab tekkida.
Kui oled tekitanud endale harjumuse teha tööd selliste keskendunud lõikude kaupa, oled lõpuks ilmselt ise ka imestunud, kui palju oled jõudnud ära teha.
Suurim produktiivsuse röövel ongi igasugused segajad. Kui vähegi võimalik, siis tasuks töötegemise ajaks ennast ümbritsevast keskkonnast täiesti eraldada ning igasugused segajad (telefon) ja notificationid välja lülitada.
Neid 60-60-30 tegevusi võib niimoodi päris mitu tükki üksteise otsa laduda enne, kui väsimus jõuab tekkida.
Kui oled tekitanud endale harjumuse teha tööd selliste keskendunud lõikude kaupa, oled lõpuks ilmselt ise ka imestunud, kui palju oled jõudnud ära teha.
Suurim produktiivsuse röövel ongi igasugused segajad. Kui vähegi võimalik, siis tasuks töötegemise ajaks ennast ümbritsevast keskkonnast täiesti eraldada ning igasugused segajad (telefon) ja notificationid välja lülitada.
Veel soovitab ta keskenduda sellistele tegevustele, mis annavad kõige suuremat mõju (80/20 reegel) ning asjadele, millel on kasulik mõju just pikas plaanis (mis mõjutavad tervist, finantse ja suhteid näiteks). Lihtsalt tee iga päev natukene paremaid valikuid. Näiteks kui on magusaisu, siis vali koogi asemel banaan. Kui muuta selline valikute tegemine harjumuseks, siis pikas plaanis on sellel tohutu mõju.
Selleks, et mingi tegevus muutuks automaatseks ning võtaks vähem aega ja energiat, on soovitatav endale sellistest headest tegevustest tekitada järjepidevus ning harjumus. Siis ei pea mõne aja pärast enam tahtejõudu üldse rakendama, vaid teed neid automaatselt juba harjumusest.
Jätan siia veel selle webinari lingi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar